Tegevuskava kookkupanek.

 

Tüüpilised küssad, kui tuleb kokku üks skaudisalk, „Mis tegema hakkame?”, „Milleks me siia tulime?” jne. Samad küsimused esitab endale ka üksuse juhtkond: skautinstruktorid, üksuse tegevjuht, ja teised vabatahtlikud täiskasvanud abilised.

 

Proovin koostada 2007/2008 õppeaasta jaoks skemaatilise tegevuskava.

 

Hea töö eelduseks on korralik plaan. Skaudiaasta algab tavaliselt samal ajal kooliaastaga ehk septembris ja lõpeb augustis. Seega tuleb esmalt endale joonistada üldine tabel umbes nii:

 

Kuu

Sept.

Okt.

 

 

 

 

Siis paneme paika kuupäevad (kalender) ja märgime sellele ära skaudinädalad ja selle kus asuvad koolivaheajad. 2007/2008 õppeaasta koolivaheajad on järgmised: Sügisene 27.10.2007 - 04.11.2007; Talvine22.12.2007 - 06.01.2008; Kevadine15.03.2008 - 23.03.2008 ja Suvine03.06.2008 - 31.08.2008.

 

Kuu

Sept.

 

 

 

 

Okt.

 

 

 

 

Nädal

0.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

Päev

01.-02.

03.-09.

10.-16.

17.-23.

24.-30.

01.-07.

8.-14.

15.-21.

22.-28.

29.-31./

 

Nüüd hakkame planeerima. Nagu olen aru saanud, tuleb planeerida põhimõttel parem rohkem valikuid pakkuv kui igav plaan.

 

I tasand: riiklikud tähtpäevad ja pühad (isadepäev), skautlikud tähtpäevad (skautlik emadepäev jne) ja lippkonna tähtpäevad (üksuse sünnipäev).

II tasand: skautlik tegevus vabariikliku organisatsiooni ESÜ, suurlaagrid piirkondliku üksuse või lippkonna ja ühe(kahe)päevarekted skaudisalga tasemel.

III tasand: rahvakalendri pühad ja tähtpäevad – mardipäev, kardipäev jne

IV tasand: ekskursioonid ja õpperekted (kohalikesse ettevõtetesse, muuseumid, teater, kino, näitused jne)

V tasand koolitused: skaudisalgajuhtide koolitused, vabatahtlike abiliste koolitused, skautinstruktorite koolitused jne

VI tasand välitegevus ehk skaudid ja ühiskond: kas oleks mõttekas planeerida näiteks lastekodude, lastehaigla vms asutuse külastamine?

VII tasand: salkadevahelised võistlused ja sportlik tegevus – bassein, jõusaal jms.

 

Lõplikul kujul näeks tegevuskava välja nii: (Excel tabelina). Igal nädalal on midagi teha ja midagi õppida. Tabelis x - tähistab mingit x tegevust, mida ette plaanida ei sa, aga mis hiljem listakse tegevuskavasse nö tagantjärele tarkusega.

 

Peale üksuse tegevuskava oleks hea kui selle baasil koostaksid ka salgajuhid oma salkade tegevuskavad, vähemalt pooleks aastaks ette. Hea plaan vastab ka küsimusele, kus ja kuidas skaudid kavatsevad teenida raha (salga varustus – vähemalt 2 telki, 8 magamiskotti jne), kas kirjutades projekti, mille siis saab esitada üksuse juhtkonnale läbivaatamiseks või siis leiab salk võimaluse raha teenimiseks mingil muul moel.

 

Ja loomulikult on vaja koostada ka skaudi isiklik tegevuskava. Tuleb üksusesse uus skaut. Esialgu on ta kandidaat, kohe kui ta on omandanud ja esitanud miinimumnõuded (III skaudijärgu esimesed 8 punkti) saab kandidaat õiguse skauditõotuse andmiseks. Loomulikult ei õpi ta neid kaheksat punkti ära ühe päevaga. Katseajaks võiks olla 1 kuu, selle ajaga saab ta ka salkadega lähemalt tuttavaks ja valib salga, mille liige ta tahaks olla. Skaudijuhi ülesanne on tagada, et skaudid koonduste ajal omandaksid teadmised ja oskused, mis on kirjas skaudi taskuraamatus. Reeglina peab skaut aasta määdudes olema juba III järgu skaut ja omama vähemalt 2 skaudi erialamärki.

 

P.S. Sooru kirjavigade eest kui neid ikke leiate.