Viited teistele dokumentidele ja failidele.

Üheks tähtsaimaks mõisteks HTML dokumentides on viide. Keele HTML enda nimetus - hüperteksti märkimise keel viitab selliste dokumentide organiseerimise printsiibile.

Viidete tähtsust internetis on raske üle hinnata. Lugedes raamatut on see teil alati käepärast, samas kui lugedes näiteks seda interneti põhiset HTML keele õpikut ei tea te alati täpselt kus asub see või teine teile vajalik lehekülg. Seepärast ongi viited siin ainsaks võimaluseks üle minna ühelt dokumendilt teisele.

Hüpertekstidokument - on dokument, mis sisaldab viiteid teistele dokumentidele, mis võimaldavad ühe hiireklahvi vajutuse abil liikuda kiiresti ühelt dokumendilt teisele. Tihtipeale võib samasuguseid viiteid kohata tarkvaraga kaasnevates abisüsteemides. Hüperteksti aluseks on võetud entsüklopeediliste sõnaraamatute organiseerimise põhimõte, kus paljudes artiklites on viited teistele artiklitele.

On olemas palju multimeedia objekte, mida saab paigutada HTML lehtedele. Tänapäevastes hüpertekstidokumentides on lisaks tekstile kasutatud ka mitmesugust graafikat, video- ja audio objekte, viidetena kasutatakse ka pilte.

Viidete organiseerimine.

Viide koosneb kahest osast. Esimene osa - see, mida te näete interneti leheküljel, teda nimetatakse viite osutiks (anchor). Teine osa - annab lehitsejale juhtnööre ja teda nimetatakse viite aadressiosaks (URL-aadress). Kui te klõpsate hiirega viite osutil, laadib lehitseja ekraanile dokumendi, mille aadress on antud aadressi URL osas.

Viite osutiks võib olla: sõna, sõnade rühm või pilt. Viite väline kujutis sõltub tema tüübist, loomise moodusest ja lõppkasutaja lehitseja seadetest. Viidete osutid on kahte põhitüüpi - tekstilised osutid ja graafilised osutid.

Tekstilised osutid - kujutavad endast harilikult sõna või sõnade rühma, mis on ekraanil esile tõstetud allajoonimisega. Tekstiosuti värvi seab paika dokumendi autor ja on sõltuv ka lõppkasutaja lehitseja seadetest.

Graafilised osutid - ei erine oma tööpõhimõttelt tekstilistest osutitest. Pilte ei joonita alljoonega ega muudeta ka nende värvi, kuid nende esiletõstmiseks joonistavad lehitsejad reeglina neile ümber värvilise raami.

Viite teiseks osaks olev URL aadress on interneti lehekülje aadress, millele viitava osutile hiirega klõpsates laaditakse lõppkasutaja lehitseja kuvale dokument, mille aadress on viite teises osas. URL aadress võib omakorda olla nii absoluutne kui ka suhteline.

Kui URL aadressis ei tooda dokumendi täielikku otsimisteed, siis on see aadress suhteline. Sel juhul teostatakse failide otsimine arvestades viidet sisaldava dokumendi asukohta. Näiteks kui lehitseja laadis alla lehekülje, mis asub aadressil (http://www.neg.edu.ee), siis suhteline aadress /klassid viitab aadressile (http://www.neg.edu.ee/klassid), st alamkataloogile selles samas arvutis.

Suhtelised aadressid on mugavamad selle poolest, et võimaldavad kasutada ainult vastava faili nime selle asemel, et sisestada igale failile igakord täielikku otsimisteed ehk URL-i. Samuti võimaldavad suhtelised viited teisaldada dokumenti sama serveri piires ilma suuremate muudatusteta lehekülgedevahelises aadressides.

Faili täielikku otsimisteed ehk URL (http://www.neg.edu.ee/klassid/taust-2.jpg) nimetatakse absoluutseks aadressiks. Erinevalt suhtelistest viidetest võimaldavad absoluutsed viited osutada failidele, mis asuvad teistes internetis olevates arvutites.

Viidete kirjutamise reeglid.

Ülesanne 1. Vaatleme kausta "HTML40" sisu ja avame dokumendi.

1. Avage kaust "HTML40".
   
   Selles kaustas on nendel kes võtsid kohusetruult osa neljast eelnevast tunnist järgmised HTML dokumendid: "uus.htm", "fyysilinevormindamine.htm", "loogilinevormindamine.htm" ja "pealkirjadekasutamine.htm".
   
   
2. Avage dokument "loogilinevormindamine.htm" Notepadi ja ka lehitsejaga.
3. Sisestage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" iga rea lõppu sundreavahetuse teek.
4. Lisame dokumendile pealkirja: Loogiline vormindamine ja vormindame selle esimese taseme pealkirja teegiga.
5. Salvestage muudatus ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <A>.

Viite organiseerimiseks on vaja osutada lehitsejale, mis on viite osutiks ja kus asub dokument, millele viidatakse. Teegil <A> on üksainus parameeter HREF, mille väärtuseks on URL aadress. Kusjuures aadress võib olla nii suhteline kui ka absoluutne. Teek on konteiner teek, seepärast peab selle teegi kindlasti sulgema teegiga </A>.

Ülesanne 2. Viidete lisamine dokumendile "loogilinevormindamine.htm".

1. Sisestame nüüd oma dokumenti viited ka teistele kausta "HTML40" dokumentidele.
2. Sisestage dokumenti pealkirja järele järgmised suhtelised viited, kuna kõik HTML dokumendid asuvad samas kaustas:
   
   <A HREF="fyysilinevormindamine.htm">Füüsiline vormindamine</A>
   <A HREF="pealkirjadekasutamine.htm">Pealkirjade kasutamine</A>
   <A HREF="uus.htm">Uus tühi HTML dokument.</A>
   
   
3. Vormindage viited teise taseme pealkirja teegiga.
4. Salvestage muudatus ja värskendage lehitseja kuva.
5. Proovige nüüd klõpsates läbi viited, kas need ikka töötavad. Tagasi dokumenti "loogilinevormindamine.htm" naasmiseks kasutage lehitseja tööriistariba nuppu "Back".

Viite osuti võib olla nii suhteline kui ka absoluutne. Selleks, et lihtsustada tööd suhteliste viidete osutitega on HTML keelde sisse viidud teek <BASE>, mis asub dokumendi päises ja mis sisaldab URL aadressi, mille suhtes on dokumendis üles ehitatud kogu viidete süsteem. See osuti mõjub dokumendi suvalisele teegile, kus kasutatakse suhtelist osutamist. Kui teek <BASE> puudub, siis ehitatakse osutamise süsteem üles viidet sisaldava dokumendi suhtes.

Sisemised viited.

Peale viidete teistele dokumentidele on tihtipeale kasulik lülitada viiteid ka jooksva dokumendi erinevatele osadele. Näiteks on suure dokumendi loetavus tunduvalt parem kui tal on olemas sisukord, milles on viited vastavatele dokumendi osadele (peatükkidele).

Ankur.

Selleks, et luua sisemist viidet tuleb esiteks luua osuti, mis määratleb sihtkoha (eesti keeles on esinenud ka termin ankur). Näiteks kui te tahate luua viite mingi dokumendi peatükile, siis tuleb sinna sisestada ankur ja anda sellele nimi teegi <A> parameetri NAME abil. Seejuures parameetrit HREF ei kasutata ja lehitseja ei tõsta esile teegi <A> sisu.

Ülesanne 3. Sisestame dokumenti 2 ankrut.

1. Avage või aktiveerige dokument "loogilinevormindamine.htm".
2. Sisestage dokumendi lõppu enne teeki </BODY> järgmised teegid:
   
   <A NAME=pealkiri_1></A><H2>pealkiri 1</H2>
   <H2>pealkiri 2</H2>
   <H2>pealkiri 3</H2>
   <H2>pealkiri 4</H2>
   <H2>pealkiri 5</H2>
   <H2>pealkiri 6</H2>
   <H2>pealkiri 7</H2>
   <H2>pealkiri 8</H2>
   <H2>pealkiri 9</H2>
   <A NAME=pealkiri_10></A><H2>pealkiri 10</H2>
   
   
3. Salvestage muudatus ja värskendage lehitseja kuva.
   
   Pöörake tähelepanu ka sellele, et antud teekides ei ole teksti. Reeglina nii tehaksegi kuna siin ei ole vajalik kuidagi moodi esile tõsta teksti vaid ainult osutada selle ankru asukohale.

Sisemine viide.

Ülesanne 4. Loome sisukorra ja sisestame sisemise viite.

1. Sisestame dokumenti "loogilinevormindamine.htm" pealkirja järele järgmine tekst: sisukord. Vormindage see kolmanda taseme pealkirja teegiga.
2. Sisestage nüüd teksti sisukord alla ka sisukord:
   
   Pealkiri 1.
   Pealkiri 2.
   Pealkiri 3.
   Pealkiri 4.
   Pealkiri 5.
   Pealkiri 6.
   Pealkiri 7.
   Pealkiri 8.
   Pealkiri 9.
   Pealkiri 10.
   
   
3. Muutke esimene ja kümnes alapealkiri viiteks nii:
   
   <H2><A HREF="#pealkiri_1">pealkiri 1</A></H2>
   <H2><A HREF="#pealkiri_10">pealkiri 10</A></H2>
   
   
4. Salvestage muudatus ja värskendage lehitseja kuva.

Klõps viitel "pealkiri 1" või "pealkiri 2" kerib lehitseja dokumendi nii, et kuvale tuuakse sisukorrale vastav pealkiri.

Viited erinevat tüüpi dokumentidele.

Kui kasutaja klõpsab viitel, mis osutab teises arvutis olevale HTML dokumendile, siis laaditakse see alla vahetult samasse lehitseja aknasse. Kui aga viide osutab teist tüüpi dokumendile, siis võtab lehitseja dokumendi vastu ja alles seejärel otsustab mida sellega edasi peale hakata. Lehitseja tegevusteks sellisel korral võivad olla:

1. Lehitseja tunneb sellist dokumendi tüüpi ja oskab sellega käituda. Näiteks kui luua viide pildifailile formaadis GIF ja kasutaja klõpsab sellel viitel, siis tühjendab lehitseja kuva ja laadib alla ning kuvab osutatud pildifaili. Mõnedel juhtudel võib lehitseja kasutada ka lisaks mingisugust programmimoodulit (Plug-In) ilma milleta antud ülesannet ei saaks täita.
2. Lehitseja ei tunne sellist dokumenditüüpi ja ei te mida sellega peale hakata. Sel juhul pöördub lehitseja lõppkasutaja arvutis olevate abiprogrammide poole. Kui vastav programm leitakse käivitab lehitseja selle programmi ja annab sellele programmile edasi saadud dokumendi edasiseks kasutamiseks. Näiteks kui kasutaja klõpsab viitele, mis osutab AVI formaadis videofailile laeb lehitseja alla vastava videofaili, leiab lõppkasutaja arvutist üles programmi videofailide AVI formaadis demonstreerimiseks ja käivitab selle. Videofaili näidatakse siis väikeses lisaaknas.

Viited teistele interneti ressurssidele.

WWW on ainult üks osa Internetist. Teised Interneti ressursid said oma alguse ammu enne WWW tekkimist ja on sellepärast kogunud juba palju tähelepanuvääreset informatsiooni ja on pälvinud küllaltki suure kasutajate osa poolehoiu. Seepärast luues oma interneti lehekülge või dokumenti tahate te võimalikult lülitada sellesse viiteid ka teistele ressurssidele.

Interneti ressursid on oma mitmekesised oma vormi ja sisu poolest. Kuigi HTML eeldab nende ressursside omalaadsete versioonide loomise võimalust vormide töötlemise mehhanismi abil on palju lihtsamaid mooduseid suheteks süsteemidega UseNet, Telnet, FTP, E-post jne.

Näiteks võib luua küllalti keerulise HTML dokumendi, milles on mitmesugused erinevad vormide teegid, tekstielemendid ja nupp elektronkirja saatmiseks teie aadressile. Kuid on palju lihtsam ja hõlpsam sisestada oma dokumenti lihtsalt viide oma E-posti aadressile. Sellisel juhul on lihtsustatud ka lehekülje uuendamine, mis ei ole seotud vormide uuendamisega. Peale selle on paljudel lehitsejatel mõnede ressursside sisseehitatud tugi, mis annab võimaluse kokku hoida aega nendega side loomiseks.

Olles kasutanud juba varem mingit interneti ressurssi tahate te pigem säilitada selle. Kui teil juba töötab GOPHER süsteem automaatse informatsiooni uuendamisega, siis ei ole mõtet teha seda ringi interneti leheküljeks. Kergem on luua viide sellele teie uuelt interneti leheküljelt.

Kõige populaarsemaks tegevuseks internetis on elektronkirjade vahetus. Selle ressursi kasutajaid on palju rohkem kui suvalise teise ressursi kasutajaid. Põhjus on väga lihtne - kui te olete lülitatud internetti, siis on teil kindlasti olemas ka oma elektronpostiaadress. Suurem osa tänapäeva elektronposti saatmise ja vastuvõtmise programmidest on küllalti sõbraliku kasutajaliidesega ja piisavalt lihtsad kasutamiseks.

Kui teid huvitab külaliste arvamus teie lehekülje kohta, siis tahate te kindlasti paigutada oma leheküljele ka oma elektronpostiaadressi. See võib olla kasulik ka mittetöötavatele viidetele ja teistele probleemidele , mis on seotud teie lehekülje vaatamisega osutamiseks.

Elektronpostile viite loomine on sama lihtne kui ka teiste viidete loomine. Selleks, on vaja URL aadressi asemel sisestada vaid elektronpostiaadress, mille ette kirjutame sõna mailto:.

Ülesanne 5. Loome viite oma elektronpostiaadressile.

1. Sisestame dokumenti "loogilinevormindamine.htm" selle lõppu teegi </BODY> ette järgmine viide:
   
   <A HREF="mailto:XXX">Saatke omapoolseid ettepanekuid ja märkusi.</A>
   
   (XXX asemele kirjutage oma elektronpostiaadress)
   
   
2. Salvestage muudatus ja värskendage lehitseja kuva.
3. Osutage hiirega uuele viitele. Olekuribale ilmub kiri: mailto:XXX, kus XXX on teie elektronpostiaadress.

See viide ei erine väliselt teistest teie dokumendi viidetest eriti. Sedasama või öelda ka teistele interneti ressurssidele osutavate viidete kohta. Peale klõpsu sellel viitel avab lehitseja eraldi akna tööks elektronpostiga. Kasutajaliidesed võivad erinevatel kasutajatel olla erinevad. Internet Explorer kasutajatel avaneb reeglina Outlook Expressi uus kiri, milles on aadressiosa juba täidetud.

Järgnevas tabelis on toodud viited ka teistele interneti ressurssidele.

Muud teegid.

Selleks, et täielikult haarata kogu olemasolevate või eelnevalt kasutusel onud teekide spektrit, nimetame selles peatükis need teegid, mille kirjeldust nimme ei anta antud kursuse piires. Põhiliselt on need harva kasutatavad teegid, mille kasutusalaks on vaid mõned üksikud lehitsejad.

Teegid, mida interpreteerib vaid lehitseja Netscape:

<LAYER>, <ILAYER>, <MULTICOL>, <KEYGEN>, <SPACER>.

Teegid, mida interpreteerib vaid lehitseja Internet Explorer:

<FIELDSET>, <LEGEND>, <MARQUEE>.

Teek, mida interpreteerib vaid lehitseja Mosaic: <SOUND>.

Harva kasutatavad teegid, mille kasutamine on kuulutatud ebasoovitatavaks: <ISINDEX>, <NEXTID>.

Teegid, mille aktuaalsus on liiga väike: <BDO>.