Teksti vormindamise teegid.

Antud tunnis vaatleme dokumendi teksti üksikute sümbolite vormindamise võimalusi.

Ploki taseme teegid ja teksti taseme teegid.

Mõnesid HTML teeke, mida võib kirjutada teeki <BODY> nimetatakse ploki taseme teekideks (block level) samas kui teisi nimetatakse jada teekideks (inline) ehk teisiti öeldes teksti taseme teekideks (text level) kuigi selline teekide jaotamine tasemete järgi on teatud määral tinglik.

Teekide tasemete erinevus seisneb järgmises: ploki taseme teegid võivad sisaldada endas jada taseme teek ja ploki taseme teeke samas kui jada taseme teekides võivad olla ainult jada taseme teegid ja andmed. Ploki taseme teegid kirjeldavad võrreldes jada taseme teekidega dokumendi suuremaid struktuure.

Vaikimisi paigutatakse neid tüüpe teeke HTML algtekstis erineval moel: ploki taseme teegid algavad alati uuelt realt samas kui jada taseme teegid mitte.

Loogiline ja füüsiline vormindamine.

HTML dokumendi teksti vormindamiseks on ette nähtud terve grupp teeke, mida võib tinglikult jaotada loogilisteks ja füüsilisteks teekideks.

Loogilist tüüpi vormindamise teegid tähistavad (oma nimedega) oma tekstifragmentide struktuurseid tüüpe, sellised nagu näiteks: programmi kood (teek <CODE>), tsitaat (teek <CITE>), abreviatuur (teek <ABBR>), jne. Teekide <EM> ja <STRONG> abil võib näiteks üksikud fragmendid tähistada nagu esiletõstetud ja tugevasti esiletõstetud. Märgime, et jutt on struktuursest märgistamisest, mis ei mõjuta lehitseja poolt kuvatava fragmendi ekraanikujutist. Sellepärast nimetatakse sellist märgistamist loogiliseks. Fragmente loogilise märgistusega kuvatakse lehitseja poolt kuval ettemääratud (vaikimisi etteantud) moel. Kuvamise tüüp ei ole mingil määral seotud fragmendi struktuurse tüübiga (st. loogilise vormindamise teegi nimetusega) kuid määratlust võib kergesti muuta.

Füüsilise vormindamise teegid määravad neis oleva tekstifragmendi kuvamise formaadi lehitseja aknas (vastavalt dokumendi autori eelistustele). Näiteks fragmendi kujutamiseks kaldkirjas võib kasutada kaldkirja teeki <I>.

HTML dokumentide loojate seas kestsid küllaltki kaua vaidlused selle või teise lähenemise eeliste ja puuduste üle. Spetsifikatsiooni HTML 4.0 ilmumisega lõppesid need vaidlused loogilise vormindamise kasuks kuna oli välja kuulutatud dokumendi struktuuri eraldamine tema esitusviisist. Tõesti, ainult loogilise vormindamise baasil võib paindlikult juhtida dokumendi esitust kasutades tänapäevaseid meetodeid (meetodeid, mis põhinevad - laadide tabelitel, dünaamiliselt muutuvatel dokumentidel jne).

Sellegi poolest võib tänapäevalgi vabalt kasutada ka füüsilist vormindamist. Spetsifikatsioonis HTML 4.0 on mõned füüsilise vormindamise teegid kuulutatud kasutamiseks ebasoovitatavateks kuigi tänapäevalgi toetavad neid teeke veel kõik lehitsejad.

Tuleb märkida, et mõnesid loogilise vormindamise teeke, mis on loodud asendama üksikuid füüsilise vormindamise teeke, ei ole interpreteeritavad mõnede lehitsejate poolt, mis teeb nende kasutamise ebamugavaks. Näitena võib tuua loogilise teegi <DEL>, mida soovitatakse kasutada füüsilise vormindamise teegi <STRIKE> asemel.

Antud tunnis vaatleme teksti taseme teeke, st väikeste sümbolite rühmade vormindamiseks kasutatavaid teeke. Kuigi mõned neist on kasutatavad ka ploki tasemel.

Teksti loogilise vormindamise teegid.

Teek <ABBR>.

Teek <ABBR> märgib oma teksti nagu abreviatuuri (ABBReviation). Vaatamata sellele, et see teek on lülitatud HTML 4.0 spetsifikatsiooni ei toeta teda tänapäeval ükski lehitseja.

Teek <ACRONYM>.

Teek <ACRONYM> kasutatakse nagu ka teeki <ABBR> abreviatuuride märkimiseks. Selle teegiga soovitatakse vormindada nii nimetatud akronüüme, st. sõnu, mis koosnevad abreviatuuridest. On võimalik, et tulevikus hakatakse teeki <ACRONYM> kasutama elementide mittevisuaalseks kuvamiseks - näiteks kõne sünteesimisel.

Antud teeki on mugav kasutada koos parameetriga TITLE, mille väärtuseks võib sisestada abreviatuuri täieliku kirjapildi. Siis visuaalsed lehitsejad näitavad teegiga <ACRONYM> vormindatud tekstile hiirega osutamise korral abreviatuuri täielikku kirjapilti, mis ilmub spikri kujul.

Teeki <ACRONYM> toetab ainult Internet Explorer.

Ülesanne 1. Avame dokumendi "uus.htm" ja salvestame selle uue nimega.

  1. Käivitage programm Notepad. (Start-Programs-Accessories-Notepad).

  2. Avage kaustast "HTML40" dokument "uus.htm".

  3. Valige punktist File korraldus Save As… ja salvestage uue nimega: "loogilinevormindamine.htm"

  4. Sisestage dokumenti teekide <BODY> ja </BODY> vahele

    <ARCONYM TITLE="Narva Eesti Gümnaasium">NEG</ARCONYM>.

  5. Salvestage muudatus dokumendis valides punktist File korraldus Save.
  6. Avage nüüd dokument "loogilinevormindamine.htm" lehitseja abil.
  7. Osutage hiirega abreviatuurile NEG. teatud aja möödudes ilmub sina juurde spikker "Narva Eesti gümnaasium".

Teek <CITE>.

Teeki <CITE> kasutatakse tsitaatide või raamatute, ajakirjade nimetuste, teistele dokumentidele viitavate viidete jne vormindamiseks. Lehitsejad väljastavad sellist teksti reeglina kaldkirjas.

Ülesanne 2.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuele reale järgmine rida:

    <CITE>Eesti Vabariik</CITE>.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    Kiri Eesti Vabariik ilmus abreviatuuri NEG järele?

Teek <CODE>.

Teek <CODE> märgistab oma teksti kui väikese jupi programmikoodist. Reeglina kuvatakse monolaiusega srifti kujul. Seda teeki ei tohi segamini ajada teegiga <PRE>, mis on ploki taseme element ja on mõeldud koodi listingu (ülisuurte) fragmentide märkimiseks.

Ülesanne 3.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuele reale järgmine rida:

    <CODE>puts("Hello, World!")</CODE>.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    No rida läks nüüd veel pikemaks!

On veel üks erinevus teekide <CODE> ja <PRE> kasutamise vahel. Programmide koodides on mõnikord vajalik järjestikuste tühikute olemasolu. Nende kuva säilitatakse ainult teegi <PRE> kasutamisel.

Teek <DEL>.

Teek <DEL> tähistab oma teksti kui eemaldatud ehk kustutatud. Seda elementi on otstarbekas kasutada selleks, et fikseerida oma dokumendi muudatused versioonist 1 versioonini N. Teeki <DEL> võib kasutada nii teksti taseme teegina kui ka ploki taseme teegina.

Teegil <DEL> on kaks mittekohustuslikku parameetrit: CITE ja DATETIME. Parameetri CITE väärtus peab kujutama endast antud fragmendi kustutamist selgitava dokumendi URL aadressi. Parameeter DATETIME aga näitab kustutamise kuupäeva formaadis: YYYY-MM-DDThh:mm:ssTZD, mis määrab kustutamise aasta, kuu, päeva, tunnid, minutid ja sekundid aga ka ajavööndi (Time Zone).

Ülesanne 4.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmised read:

    Narva Eesti Gümnaasiumi viimaseks ametlikus nimetuseks on
    <DEL DATETIME=1999-10-29T16:12:53+0.02>Teine Keskkool </DEL>NEG.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    No rida läks nüüd vähemalt pikemaks! Ja ilmus läbijoonitud kiri ka?

Tekst, mis on määratletud teegiga <DEL> on kuvamisel kujutatud läbitõmmatud joonega tekstina. HTML 4.0 spetsifikatsioonis eelistatakse seda teeki füüsilise vormindamise teegile <STRIKE> või <S>, mis tähistavad samuti läbijoonitud teksti. Ent samas teeki <DEL> interpreteerib tänapäeval vaid Internet Explorer.

Teek <DFN>.

Teek <DFN> tähistab oma tekstifragmendi nagu definitsiooni (DeFinitioN). Näiteks võib selle vormindus teegiga märkida ära tärmini kui ta tuleb tekstis esile esimest korda.

Ülesanne 5.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuele reale järgmine rida:

    <DFN>Elu on ilus kui see on ELUS!</DFN>

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    No rida läks nüüd vähemalt pikemaks! Ja ilmus definitsioon ka? Esmapilgul ei erine see üldse tekstist, mis oli vormindatud teegiga <CITE>.

Teeki <DFN> toetab ainult lehitseja Internet Explorer. Kuvatakse vaikimisi kaldkirjas.

Teek <INS>.

Teek <INS> tähistab oma tekstifragmenti nagu sisestatud teksti (INSertion). Seda elementi on otstarbekas kasutada selleks, et fikseerida oma dokumendi muudatused versioonist 1 versioonini N. Teeki <INS> võib kasutada nii teksti taseme teegina kui ka ploki taseme teegina.

Teegil <INS> on kaks mittekohustuslikku parameetrit: CITE ja DATETIME. Parameetri CITE väärtus peab kujutama endast antud fragmenti sisestatud muudatusi selgitava dokumendi URL aadressi. Parameeter DATETIME aga näitab sisestamise kuupäeva formaadis: YYYY-MM-DDThh:mm:ssTZD, mis määrab sisestamise aasta, kuu, päeva, tunnid, minutid ja sekundid aga ka ajavööndi (Time Zone).

Ülesanne 6.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmised read:

    Narva Eesti Gümnaasiumi uueks ametlikus nimetuseks on
    <INS DATETIME=1999-10-29T16:12:53+0.02>NEG</INS>Teine Keskkool.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    No rida läks nüüd jälle pikemaks! Ja ilmus allajoonitud kiri NEG?

Tekst, mis on määratletud teegiga <INS> on kuvamisel kujutatav allajoonitud tekstina. Teeki <INS> interpreteerib tänapäeval vaid Microsoft Internet Explorer.

Teek <EM>.

Teeki <EM> (EMphasis - väljatoomine, allajoonimine) kasutatakse tähtsate osade esiletõstmiseks tekstis. Lehitseja kuvab sellise teksti reeglina kaldkirjas. Antud teegi <EM> kasutamine on eelistatum kui füüsilise vomindamise teegi <I> kasutamine.

Ülesanne 7.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    Teksti <EM>üksikute sõnade</EM>märgistamise näide.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <KBD>.

Teek <KBD> märgistab teksti kui kasutaja poolt sõrmistikult sisestatava teksti. Reeglina kuvatakse teegiga vormindatud tekst monolaiusega sriftina. Antud teegi <KBD> kasutamine on eelistatum kui füüsilise vomindamise teegi <TT> kasutamine.

Ülesanne 8.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    Selleks, et käivitada Notepad trükkige <KBD>notepad</KBD>.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <Q>.

Teegiga <Q> märgistatakse tekstis olevad lühikesed tsitaadid. Erinevalt ploki taseme teegist <BLOCKQUOTE> ei teostata kuvamisel märgistatud teksti eraldamist tühjade ridadega. Reeglina kuvatakse teegiga <Q> vormindatud tekst kaldkirjas. Teeki <Q> interpreteerib tänapäeval ainult lehitseja Microsoft Internet Explorer. Teegile <Q> võib lisada parameetri CITE, mille väärtusena võib ette anda tsitaadi allika.

Teek <SAMP>.

Teek <SAMP> märgistab teksti kui näidise (SAMPle). Selle teegi tavaliseks kasutusalaks on programmide poolt väljastatavad tekstide näidised (sample output). Kasutatakse ka mõne sümboli vormindamiseks monolaiusega sriftiga. Antud teegi <SAMP> kasutamine on eelistatum kui füüsilise vomindamise teegi <TT> kasutamine.

Ülesanne 9.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    Programmi töö tulemusena trükitakse:<SAMP>Point</SAMP>.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <STRONG>.

Teeki <STRONG> kasutatakse reeglina tähtsate osade esiletõstmiseks tekstist. Lehitsejad kuvavad teegiga <STRONG> vormindatuid teksti poolrasvase sriftiga. Antud teegi <STRONG> kasutamine on eelistatum kui füüsilise vomindamise teegi <B> kasutamine. Teegiga <STRONG> tuuakse esile tähtsamad tekstiosad kui seda on teegiga <EM> vormindatud tekst.

Ülesanne 10.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    Narva asub <STRONG>kirde eesti</STRONG> idapoolseimas tipus <STRONG>Narva jõe</STRONG> ääres.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <VAR>.

Teegiga <VAR> tähistatakse programmide muutujate nimesid. Reeglina kuvatakse teegiga <VAR> vormindatud tekst kaldkirjas.

Ülesanne 11.

  1. Lisage dokumenti "loogilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    Sisestage muutuja<VAR>N</VAR>väärtus.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    Muutuja N kuvatakse kaldkirjas?

Te vist pöörasite tähelepanu sellele, et mõned teegid annavad väliselt ühesuguseid tulemusi. Veelgi enam, osa teekidest ei mõjutagi kuidagi seda kuidas kuvatakse teksti ekraanil. Võib tekkida loomulik küsimus: Milleks on vajalik selline teekide mitmekesisus?

Vastus - on nende teekide nimetustes. Need teegid on mõeldud loogiliste rõhuasetuste paikapanemiseks, loogiliste osade esiletõstmiseks ja väljendite mõtte rõhutamiseks. Nende kasutamine on üsna aktuaalne kuna võimalik, et lähitulevikus kasvavad lehitsejate võimalused ja saab näiteks võimalikuks tsitaatide otsing internetist ja võibolla, et järgmine lehitsejate põlvkond hakkab ise lugema dokumente - kõnesüntesaatorite abil. Peale selle saab juba tänapäeval kasutada laadide tabeleid, andes sellega ette kuva viisi suvalisele teegile muutes seega vaikimisi etteantud väärtusi.

Teksti füüsilise vormindamise teegid.

Ülesanne 12. Avame dokumendi "uus.htm" ja salvestame selle uue nimega.

  1. Avage kaustast "HTML40" dokument "uus.htm".

  2. Valige punktist File korraldus Save As… ja salvestage uue nimega: "fyysilinevormindamine.htm"

  3. Avage dokument "fyysilinevormindamine.htm" ka lehitseja abil.

Osa alljärgnevatest füüsilise vormindamise teekidest on spetsifikatsiooni HTML4.0 poolt mittesoositavad kasutamiseks eelnevas osas toodud põhjustel. Mõned teegid on spetsifikatsioonist ka välja jäetud (deprecate) kuid samas toetavad neid teeke kõik lehitsejad.

Teek <B>.

Teek <B> kuvab teksti poolrasvases kirjas. Enamikel juhtudel on soovitatav kasutada selle teegi asemel loogilise vormindamise teeki <STRONG>.

Ülesanne 13.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<B> poolrasvases kirjas vormindatud </B>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <I>.

Teek <I> kuvab teksti kaldkirjas. Enamikel juhtudel on soovitatav kasutada selle teegi asemel loogilise vormindamise teeke <EM>, <DFN>, <VAR> või <CITE> kuna need paremini toovad esile märgistatava teksti otstarvet.

Ülesanne 14.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<I> kaldkirjas vormindatud </I>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <TT>.

Teek <TT> kuvab teksti monolaiusega kirjas. Enamikel juhtudel on parem kasutada selle teegi asemel loogilise vormindamise teeke <CODE>, <SAMP> või <KBD>.

Ülesanne 15.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<TT> monolaiusega kirjas vormindatud </TT>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <U>.

Teek <U> kuvab teksti allajoonitud kirjas. See teek on spetsifikatsioonist HTML4.0 välja arvatud. Selle asemel soovitatakse kasutada teeke <STRONG> või <CITE>.

Ülesanne 16.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<U> allajoonitud </U>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teegid <STRIKE> ja <S>.

Teegid <STRIKE> ja <S> kuvavad teksti läbijoonitud kirjas. See teek on spetsifikatsioonist HTML4.0 välja arvatud. Selle asemel soovitatakse kasutada teeki <DEL>. Tänapäeval aga ei toeta veel kõik lehitsejad teeki <DEL>, seepärast on praegu veel soovitatav kasutada teeki <DEL> koos teegiga <STRIKE> koos. Ja nimelt teek-konteineri <DEL> sisse panna teekide paar <STRIKE></STRIKE>.

Ülesanne 17.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<STRIKE> läbijoonitud </STRIKE>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <BIG>.

Teek <BIG> väljastab teksti suuremana kui selle teegiga vormindamata teksti. Antud teegi asemele on parem kasutada teeki <STRONG> või pealkirjade teeke, näiteks <H3>. Suurem osa lehitsejatest toetab sisemisi teeke <BIG>, kuid samas ei ole selline lähenemine soovitatav.

Ülesanne 18.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<BIG> natuke suurem </BIG>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <SMALL>.

Teek <BIG> väljastab teksti väiksemana kui selle teegiga vormindamata teksti. Kuna HTML-is ei ole teeki, mille toime oleks vastupidine teegile <EM>, siis võib sellel eesmärgil kasutada teeki <SMALL>. Suurem osa lehitsejatest toetab sisemisi teeke <SMALL>, kuid samas ei ole selline lähenemine soovitatav.

Ülesanne 19.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmine rida:

    See on<SMALL> natuke väiksem </SMALL>tekst.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <SUB>.

Teek <SUB> nihutab teksti allapoole reas ja kuvab seda (kui see on võimalik) väiksema mõõtmetega sriftiga. Mugav kasutada matemaatiliste indeksite jaoks.

Ülesanne 20.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmised read:

    See tekst on<SUB> alumine indeks </SUB>.
    x<SUB>1 </SUB>ja x<SUB>2 </SUB>

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <SUP>.

Teek <SUP> nihutab teksti ülespoole reas ja kuvab seda (kui see on võimalik) väiksema mõõtmetega sriftiga. Mugav kasutada matemaatiliste astmete jaoks.

Ülesanne 21.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmised read:

    See tekst on<SUP> ülemine indeks </SUP>.
    x<SUP>2 </SUP>ja x<SUP>3 </SUP>

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <BLINK>.

Teek <BLINK> kuvab vilkuvat teksti. See teek ei kuulu HTML 4.0 spetsifikatsiooni ja seda toetab ainul lehitseja Netscape. Kogenud weebimeistrid kasutavad seda teeki küllalti harva paljusid kasutajaid häirib kuna vilkuvate tekstide olemasolu lehekülgedel.

Teek <SPAN>.

Teek-konteiner <SPAN> on ploki taseme teegi <DIV> analoog. Võib kasutada juhtudel kui on vajalik tekstifragmendi märgistamine tema omaduste määratlemiseks ja kui seejuures ei õnnestu kasutada mingit teist struktuurse vormindamise teeki.

Lehitseja Microsoft Internet Explorer lubab kasutada lisaks teegi järgmisi parameetreid: DIR, DATAFLD, DATAFORMATAS, DATASCR.

Teekide kirjutamine üksteise sisse.

Vormindamise teeke võib kirjutada ka üksteise sisse. Seejuures peab tähelepanelikult jälgima, et üks konteiner asuks tervikuna teise konteineri sees.

Ülesanne 22.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmised read:

    See on <B> poolrasvane kiri</B>.
    See on <I> kaldkiri</I>.
    Ja see on <B><I> poolrasvane kaldkiri</I></B>.

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <FONT>.

Teek <FONT> osutab srifti parameetritele ja kuulub teksti taseme füüsilise vormindamise teekide hulka.

Parameetrite sisestamine otse teksti rikub dokumendi kuvamisviise kirjeldava osa ja dokumendi sisulise osa eraldamise põhiideed. Sellepärast on spetsifikatsioonist HTML 4.0 antud teek <FONT> ja teek <BASEFONT> välja jäetute hulgas. Nende edaspidist kasutamist ei soovitata.

Vaatamata nendele kurjakuulutavatele hoiatustele võib siiski kõige lihtsamate dokumentide vormindamist füüsilise vormindamise teekidega lugeda lubatuks. Peale selle on vormindamise põhitõdede õpetamisel lihtsam alustada just vahetu füüsilise vormindamise reeglitega. Laadidega vormindamiseni peab algaja veel arenema.

Teek <FONT> on jadateek ja seega ei saa selle teegi sisse lülitada ploki taseme teeke, näiteks <P> või <TABLE>.

Teegile <FONT> võib anda järgmisi parameetreid: FACE, SIZE, COLOR.

Parameeter

Funktsioon

FACE

Parameetriga määratakse kuvale väljastatava fondi tüüp (kui see on lokaalses arvutis olemas). Selle parameetri väärtuseks on srifti nimetus, mis peab muuseas täpselt vastama kasutaja arvutis oleva srifti nimetusega. Kui sellist srifti ei leita, siis antud parameetrit ignoreeritakse ja ekraanil kuvatakse vaikimisi määratud srift. Võib kirjutada nii ühe kui ka mitu srifti eraldades neid teineteisest komaga. See on üsna kasulik kuna erinevates süsteemides võivad olla väliselt sarnased kuid nimetuste poolest erinevad sriftid. Teiseks tähtsaks omaduseks on sriftide eelistuse järjekorra etteandmine. Sriftide nimekirja vaadatakse vasakult paremale. Kui kasutaja arvutis ei ole esimesel kohal olevat srifti, siis otsitakse teist jne.

SIZE

Selle parameetriga antakse ette srifti suurus tingühikutes 1 kuni 7. Srifti konkreetne suurus sõltub kasutatavast lehitsejast. Vaikimisi kasutatavate sriftide suurused ja sriftide suuruse muutuse absoluutsed suurused sõltuvad suuresti samuti lehitsejast. Srifti suuruse võib määrata kui absoluutsena (SIZE=2) kui ka suhtelisena (SIZE=+1). Viimast moodust kasutatakse sageli koos srifti baassuuruse etteandmise teegiga <BASEFONT>.

COLOR

See parameeter määratleb srifti värvi, mida võib kirjutada standardsete nimede või formaadis #RRGGBB.


Ülesanne 23.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teekide <BODY> ja </BODY> vahele uuelt realt järgmised read:

    <FONT FACE="Arial">See on ARIAL sriftiga vormindatud tekst</FONT>
    <FONT FACE=    "Bodoni">See on BODONI sriftiga vormindatud tekst</FONT>
    <FONT FACE=    "Helvetica">See on Helvetica sriftiga vormindatud tekst</FONT>
    <FONT SIZE=    1>See on srift suurusega 1</FONT>
    <FONT SIZE=    3>See on srift suurusega 3</FONT>
    <FONT SIZE=    5>See on srift suurusega 5</FONT>
    <FONT SIZE=    7>See on srift suurusega 7</FONT>
    <FONT SIZE=    +3>See on srift suurusega 6</FONT>
    <FONT COLOR=    green>See on roheline kiri.</FONT>
    <FONT COLOR=    #FF0000>See on punane kiri.</FONT>
    <FONT SIZE=5 COLOR=#FF0000 FACE="Arial">See on punane kiri, suurusega 5 ja sriftiga Arial.</FONT>

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Teek <BASEFONT>.

Teeki <BASEFONT> kasutatakse srifti laadi, suuruse ja värvi määramiseks, mida kasutatakse dokumendis vaikimisi. Need väärtused on kohustuslikud kogu dokumendile, kuid samas võib neid muuta vajalikes kohtades teegi <FONT> abil. Peale sulgevat teeki </FONT> taastub teegi <BASEFONT> toime. Vaikimisi kasutatavate sriftide parameetreid võib dokumendis korduvalt muuta, st teek võib <BASEFONT> dokumendis ilmuda suvalise arvu kordi.

Teegil <BASEFONT> ei ole sulgevat teeki.

Parameetritena on kasutatavad samad parameetrid, mis teegil <FONT>. Parameetrite eesmärk ja kirjutamisreeglid on analoogilised. Märkus: lehitseja Netscape ei toeta teegis <BASEFONT> parameetrit FACE.

Ülesanne 24.

  1. Lisage dokumenti " fyysilinevormindamine.htm" teegi <BODY> järele uuelt realt järgmine rida:

    <BASEFONT SIZE=2 COLOR=blue FACE="Times New Roman">

  2. Salvestage uuendus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

    Mis muutus kuval?