Kaart-kujutised.

Viimasel ajal kasutavad paljud interneti lehekülgede loojad viidete organiseerimiseks nn kaart-kujutisi. Selle võimaluse realisatsioon on ette nähtud HTML keeles ja võimaldab siduda hüpertekstiviiteid mitmesuguste aladega kujutisel. Selline lähenemine on näitlikum kui mitmesuguste tavaliste tekstiliste viidete kasutamine, kuna kasutaja võib mitte lugeda vastavat tekstilist viidet vaid esmapilgul kohe mõista selle eesmärki graafilise kujutise põhjal.

Isegi algaja interneti avarustel servija puutub üsna pea kokku kaart-kujutisega. Klõpsake viitel http://www.yahoo.com, sellel leheküljel on olemas kaart-kujutis. Lehe ülemises osas on neli nuppu, mille vahele on kirjutatud sõna "Yahoo!". Kui osutada hiirega suvalisele neist nuppudest muutub hiirekursor käelabaks osutades sellega, et tegemist on viitega, mille aadress ilmub ka olekuribale. Viited, mis realiseeruvad nende nuppude abil ongi tehtud kaart-kujutise tehnoloogia abil.

Ent samas ei tule siiski lugeda, et kaart-kujutisi tuleb kasutada kõikjal kus on tarvis organiseerida üleminekuid viidete abil. Igakord on vaja kaalutleda kas kaart-kujutise kasutamine on sellel või teisel juhul põhjendatud kaaludes läbi kõik "Jah" ja "Ei" põhjendused.

Kaart-kujutiste kasutamise alused.

Kaart-kujutised esitavad kasutajale kasutaja sõbraliku liidese kasutamise võimaluse selleks, et liikuda teistele HTML lehekülgedele. Selleks, et kasutada sellist viidet tuleb lihtsalt valida välja sobiv ala kujutisel ja klõpsata sellel hiirega.

Sellise arenenud graafilise liidese olemasolu on HTML lehekülgede üheks oluliseks eeliseks võrreldes teiste interneti ressurssidega. Tekstipõhise menüü asemel, mis on sarnane GOPHER süsteemiga, saavad kasutajad informatsioonist näitliku graafilise ettekujutuse.

Näiteks seitset maailmaimet kirjeldavatele lehekülgedele viitav graafiline kaart-kujutis: http://pharos.bu.edu/Egypt/Wonders.

Kaart-kujutis näeb väliselt välja nagu ka tavaline sisseehitatud kujutis, kuid kui kasutaja valib hiire abil selle kujutise pinnal mingi ala siis toimub üleminek teistele HTML lehekülgedele. Tavaliselt on kujutisel olemas viited selle kohta kus tuleb teha klõps selleks, et üle minna sellele või teisele leheküljele. On olemas mitu moodust alade, mis realiseerivad mitmesuguseid viiteid, piiride määratlemiseks. Tihti kasutatakse raami või mõnda muud eraldajat.

Terminoloogia

Imagemap, Image Map, Area Map, Clickable Map, Sensitive Map - kõiki neid inglisekeelseid termineid kasutatakse teatmeteostes ühe ja sama võimaluse - HTML dokumenti sisse ehitatud kujutise, mille pinnal on määratletud "kuumad" või aktiivsed punktid või alad, mis on viideteks erinevatele URL aadressidele.

Meie kasutame selleks termini "kaart-kujutis", mõeldes sellega mitme komponendi kogumit mis tagavad antud kontseptsiooni realisatsiooni.

Põhilisteks komponentideks on:

1. kujutis ise, mida me nimetame antud kaart-kujutise aluseks;
2. aktiivsete alade konfiguratsiooni kirjeldus;
3. vastav tarkvara.

Kaart-kujutise graafiline esitus.

Kaart-kujutised kujutavad endast faktiliselt tavalisi interneti leheküljele lisatud graafilisi kujutisi. Need kujutised võivad olla suvalist lubatud formaati (GIF, JPG).seejuures võib formaadis GIF kasutada nii läbipaistvat värvi kui ka vaheldumisi allalaaditavate ridade resiimi. Selleks, et kujutist saaks kasutada kaart-kujutise alusena ei ole formaalselt olemas mingeid piiranguid.

Kaart-kujutise konfiguratsiooni kirjeldamine.

Kaart-kujutiste konfiguratsioon kirjeldatakse hariliku tekstina, mis sõltuvalt kasutatavast formaadist võib olla salvestatud nii eraldi failina kui ka olla HTML dokumendi osaks.

Konfiguratsiooni kirjeldus sisaldab kujutise iga aktiivse ala koordinaate ja ka URL aadresse, mis on seotud nende aladega.

Aktiivsed alad võivad olla: ringikujulised, ristküliku kujulised või hulknurgad. On lubatud nende figuuride suvaline kombineerimine.

Võib ka ette anda URL aadressi juhuks kui kasutaja klõpsab küll kujutisel kuid väljaspool kõiki etteantud aktiivseid alasid.

Aktiivse ala konkreetseid konfiguratsiooni kirjeldamise reegleid õpime järgmistes tundides.

Kaart-kujutiste realisatsiooni variandid.

Kaart-kujutise kontseptsioon interneti lehekülgedel võib olla realiseeritud kahes erinevas variandis:

1. server-variant (server-side imagemap);
2. klient-variant (client-side imagemap).

Viimast varianti kasutatakse tihti abreviatuuri CSIM kujul. Ajalooliselt ilmus esimesena ja sai levinuks kaart-kujutiste server-variant, mida esmakordselt realiseeriti lehitsejas Mosaic. Server-varianti võimaldasid kasutada kõik kolm juhtivate lehitseja tüüpi alates esimesest versioonist.

Server-variant võib olla realiseeritud kahes erinevas formaadis, mis said oma nimetused need väljatöötanud organisatsioonide järgi: NCSA ja CERN.

Viimasel ajal aga saab üha levinumaks klient-variant, mis esmakordselt realiseeriti lehitsejas Microsoft Internet Explorer. Alates versioonist 2.0, seda varianti samuti toetab lehitseja Netscape. Antud varinadil on olemas oma vaieldamatud eelised ja saab üha populaarsemaks.

Kaart-kujutiste eelised ja puudused.

Kaart-kujutiste kasutamisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed momendid. Suurem osa momentidest on esteetilise iseloomuga, kuid mõned on ka tehnilist laadi. Heade interneti lehekülgede loomiseks on vajalik kaart-kujutiste eeliste ja puuduste mõistmine.

Kaart-kujutiste eelised.

Kaart-kujutisi on kõige mugavam kasutada järgmistel juhtudel:

1. Ruumiliste seoste esitamiseks, näiteks geograafilised koordinaadid, mida oleks raske esitada üksikute nuppudega või tekstiga. Näitena võiks tuua USA kaardi, millel iga osariigi valik laadib kuvale seda osariiki tutvustava lehekülje. http://thelist.iworld.com/imap4.html
2. Esimese taseme menüüd, mis ilmub igale leheküljele. Sellise menüü olemasolu annab võimaluse mugavaks ja kiireks üleminekuks kasutajat huvitavasse serveri alajaotusesse igalt leheküljelt iga ajamomendil. Üldise graafilise menüü loomine võimaldab oluliselt lühendada HTML dokumentide loomise aega, kuna kasutatakse ühte ja sama viidete kirjeldamise faili. Selle asemel, et igale uuele leheküljele luua viited serveri esilehe erinevatele alajaotustele on piisav sellest kui viidata üldisele menüüle. Sellise menüü olemasolu kergendab ka kasutaja navigatsiooni.

Vaatamata sellele, et kaart-kujutised on saanud üsna populaarseks on ilmne, et nad ei ole interneti lehekülgede lahutamatuks atribuudiks ja et kaart-kujutisi kasutatakse kaugeltki mitte kõigil lehekülgedel. On olemas situatsioonid kus ei ole soovitatav kasutada kaart-kujutisi.

Kaart-kujutiste puudused.

Kaart-kujutiste puuduste alla võivad kuuluda järgmised:

1. Kui ei ole ette nähtud alternatiivset tekstilist menüüd, siis ei jää kasutajale, kes ei saa laadida alla graafikat või on selle allalaadimise välja lülitanud, mingeid võimalusi navigatsiooniks.
2. Kaart-kujutistele on omased kõik tavalised puudused, mis on omased kujutiste kasutamisele interneti lehekülgedel - oluline allalaadimise aja suurenemine võrreldes puhtalt tekstiliste dokumentidega.
3. Lohakalt projekteeritud kujutised võivad kaasa tuua segaduse. Mõnikord on kasutajal raske määratleda alad, mis on kujutisel aktiivsed. Eriti raske on seda teha server-variandis. Klient-variandi realisatsioonil olukord lihtsustub kuna on olemas võimalus hiire liigutamiseks kujutise sees ja jälgida lehitseja olekuribale ilmuvate viidete osutite ilmumist.
4. Kaart-kujutiste kasutamisel ei ole lehitsejal võimalust märkida juba külastatud viiteid teise värviga nii nagu seda tehakse tekstiliste viidete puhul.