Paanidevaheline navigatsioon.
Lihtsaimaks informatsiooni läbivaatamise vorm internetis seisneb lehekülgede lugemises ja liikumises teistele lehtedele hüperlinkide abil, kusjuures avatud leht asendatakse teise dokumendiga.
Paanide vaheline navigatsioon seisneb selles võimaluses laadida dokumente valitud paani korralduste alusel teisest paanist.
Parameeter TARGET.
Selleks kasutatakse teegi <A> parameetrit TARGET. Antud parameeter määratleb paani nime või lehitseja akna, millesse laaditakse dokument millele viitab antud hüperviide. Vaikimisi laaditakse parameetri TARGET puudumise korral dokument lingiga samasse paani (aknasse). Seda vaikimisi määratletavat parameetrit võib muuta teegi <BASE> kasutamisega, milles on parameetrile TARGET määratud sobiv väärtus. Vaikimisi etteantava paani nimi, millesse toimub laadimine vaikimisi on mugav juhul kui on vaja luua palju viiteid, mis suunavad dokumendid antud paani. Tüüpiliseks kasutusalaks on kahepaaniline aken, mille ühes paanis on menüü viidetega ja teine paan on nendele viidetele vastavate dokumentide laadimiseks.
Ülesanne 1. Avame kaustast dokumendi ja salvestame selle uue nimega.
Paanide nimed peavad algama ladina tähega või araabia numbriga. Nimena võib parameetris TARGET anda juba olemasoleva paani (akna) nime või siis uus nimi mille all avatakse uus aken. On olemas neli reserveeritud nime, mille sisestamisel teostatakse spetsiaalseid operatsioone. Need nimed algavad allajoonimise sümboliga "_": "_blank", "_self", "_parent" ja "_top". Kasutada allajoonimise sümbolit suvalise teise nime ees on lubamatu.
TARGET="_blank" - kindlustab dokumendi laadimise uude lehitseja aknasse. Viidet sisaldav aken jääb alles ja lisaks sellele avatakse uus aken dokumendiga, millele viidati. Sellel aknal ei ole nime ja seega ei saa sellesse laadida teist dokumenti.
TARGET="_self" - dokument laaditakse jooksvasse paani või aknasse. seda väärtust tuleb kasutada siis kui on vajalik avada viitega avatav dokument teises paanis (aknas), mis erineb teegiga <BASE> vaikimisi määratud paanist (aknast).
TARGET="_top" - kutsub esile dokumendi laadimise täisaknasse. Isegi kui teil on tegemist paanideks jaotatud aknaga, siis klõps sellise parameetriga viitel laadib samasse aknasse uue dokumendi nii, et ta laotub üle terve akna. Kui aga dokument viitega juba sus täisaknas, siis on see parameeter samaväärne parameetriga: TARGET="_self".
TARGET="_parent" - kutsub esile dokumendi laadimise alale, mida hõivab antud paani vanem-paan. Vanema-paani puudumisel on see parameeter samaväärne parameetriga TARGET="_top".
Ülesanne 2. Loome uued HTML dokumendid.
Ülesanne 3. Loome kolme paaniga dokumendi.
Selles HTML dokumendis antakse struktuuri kirjeldus, mis koosneb kolmest paanist nimedega "A", "B" ja "C". Paanide nimesid on meil tarvis edaspidi viidete organiseerimiseks paanide vahel.
Ülesanne 4. Loome dokumenti "a.htm" menüü.
See dokument on "täismõõduline" HTML dokument, millel on teegid HEAD ja BODY ning milles on viited failile nimega "test.htm", mis asub failiga "a.htm" samas kataloogis.
Ülesanne 5. Loome ka faili nimega "test.htm".
Failis "a.htm", mille sisu laaditi paani "A", on kuus viidet ühele ja samale dokumendile "test.htm" erinevate parameetri <TARGET> väärtustega.
Ülesanne 6. Avame dokumendi "paanid-2.htm".
Vaatleme nüüd reaalselt toimivat navigatsiooni omaloodud näite varal.
Sulgege kõik lehitseja aknad ja Notepad dokumendid!
Vaatleme veel ühte huvitavat näidet paanide omavahelise navigatsiooni kohta. Olgu meil olemas põhidokument järgmise HTML koodiga:
Ülesanne 7. Loome uue viidetega põhidokumendi.
Ülesanne 8. Sisestame viited dokumenti "paanid-3.htm".
Ülesanne 9. Loome paanidega dokumendi "paanid.htm".
Pöörake tähelepanu sellele, et kui põhidokument on standardne HTML dokument, siis viitega laaditav dokument omab paanidega struktuuri ja omakorda viitab dokumendile "uus.htm".
Ülesanne 10.
Märkus: avanevate akende ilmumine ja nende sisu võib mõnikord sõltuda isegi kasutaja tegevuse järjekorrast. Töö dokumentidega mille käitumist on raske ette arvata kutsub reeglina esile kasutaja õigustatud ärrituse ja näitab samas mittepiisavat andmete struktuuri läbimõtlemist lehekülje loojate poolt.
Kui aga muuta tegevuste järjekorda, st algselt realiseerida teine viide ja seejärel esimene, siis aken "D" ei avane üldse! See juhtub sellepärast, et peale teise viite realiseerimist moodustub paan nimega "D" ja esimese viite jaoks ei ole tarvis avada akent nimega "D".
See viimane näide ei ole siiski eeskujuks mõeldud näidis. Ta vaid näitab navigatsiooni võimalikku organiseerimise keerukust. Vastupidi, ilma erilise vajaduseta tuleb vältida andmete organiseerimisel keerukuse astme tõstmist. Ja seda enam ei tohiks luua olukordi lehitseja aknas toimuv kus sõltub kasutaja sammude järjekorrast.
Märkus: Vältige paanide nimede kokkulangemist. Paanide ja akende nimesid võrreldakse arvestades registrit (nad on nn tõusutundlikud): paanid nimedega "Paan-1" ja "paan-1" on erinevad.
Erinevus paanide ja lehitseja akende vahel.
Töös paanidega tekib küsimus põhimõttelise erinevuse kohta lehitseja akna paanidega struktuuri loomise ja mitme akna loomise vahel. Esmapilgul näib, et mitme akna loomisega võiks hakkama saada kuna töö akendega ja paanidega on väga sarnane. Iga paan nõuab eraldi dokumendi laadimist, omab sisu sõltumatu kerimise võimalust võib muutuda korralduste alusel teistest paanidest. Need paanide omadused on analoogsed akende samadele omadustele. Andmete organiseerimisel tabelina ei ole selline "vabadus" võimalik.
Ent ometi on paanide ja akende vahel oluline erinevus.
Paanidega struktuuri korral jaotab nähtava lehitseja kuva paanideks HTML dokument ise, andes ette paanide mõõtmed ja asukoha. Kasutaja võib lehitsedes muuta paanide mõõtmeid juhul kui lehekülje looja pole seda võimalust ära keelanud.
Akende asukoht on paika pandud Windows süsteemi üldiste reeglitega - kasutaja võib suvalise akna avada täisekraanil, kerida see kokku ikooniks tegumisribale või siis vabalt valida akna suuruse ja asukoha töölaual. Aknad erinevalt paanidest võivad asuda üksteise peal.
Sellisel valikuvabadusel on oma "pahupool" - vajadus igakord käsitsi sobitada aknaid kuval ja nende mõõtmete muutmine nende optimaalsemaks kuvamiseks. Paanide puhul antakse kuvamise optimaalne variant juba lehekülje looja poolt ette ja ei vajagi sageli mingeid muudatusi.
Tööl akendega on omased ka teised puudused. Iga akna loomiseks on vaja arvuti muutmälu osa hõivamist. Sisuliselt on Netscape lehitsejas iga aken varustatud oma menüüribaga ja tööriistaribaga. Sama olukord on ka lehitseja Internet Explorer puhul.
Tuleb märkida, et eri akende organiseerimine on lehitsejates realiseeritus erinevalt. Uue akna loomine dokumendiga kutsub esile eraldi ülesande loomise Windowsi süsteemis, milles võib vabalt veenduda kui avada Windowsi käivitunud ülesannete loend. Sõrmisekombinatsioon Ctrl+Alt+Del avab reeglina dialoogiakna kõikide käigusolevate Windowsi ülesannetega.
Paljudes populaarsetes Windowsi rakendites on kasutusel selline mõiste nagu dokumendi aken. Näitena võib tuua programmi Microsoft Word. Igas sellises rakendis on lubatud samaaegne töö mitme dokumendiga ja reeglina on peamenüül olemas ka punkt Window tööks mitme dokumendiaknaga, milles asub avatud akende loend ja on antud võimalus liikumiseks nende vahel. Uue akna loomine sellises rakendis ei kutsu esile Windowsis uue ülesande tekkimist. Lehitsejal Netscape on samuti olemas menüüpunkt Window, milles on olemasolevate akende loend. Lehitsejal Internet Explorer selline võimalus puudub.