Paanid

Paanid.

Paanid võimaldavad jaotada lehitseja akna mitmeks ristküliku kujuliseks alamaknaks, mis asuvad üksteise kõrval. Igasse sellisesse alamaknasse võib laadida eraldi HTML dokumendi, mille lehitsemist saab teostada sõltumatult teistest HTML dokumentidest. Paanide vahel nagu ka eraldi lehitsejate akende vahel võib organiseerida seose, mis tähendab, et viite valik ühes paanis võib esile kutsuda vajaliku HTML dokumendi laadimise teises paanis või lehitseja aknas.

Võimalus töötada paanidega oli esmakordselt realiseeritud lehitsejas Netscape 2.0. Järgmine Netscape 3.0 versioon rikastas paanide kasutamise võimalusi lisades mõned parameetrid paanide struktuuri kirjeldamise põhiteekidele. Lehitseja Microsoft Internet Explorer toetab paane juba versioonist 3.0 alates ning võimaldab luua nn ujuvaid paane.

Paanide kasutusalad.

HTML dokumentide loojatele võimaldatakse küllaltki mitmekesine vormide valik informatsiooni esitamiseks lehekülgedel. Tekstiline ja graafiline informatsioon võib olla korrastatud ja organiseeritud, paigutatud ekraanil loendite, tabelite või lihtsalt joondamise parameetritega, horisontaalsete eraldusjoonte lisamise <HR> ja ka lõikudeks jaotamise abil. Mõnikord on neid võimalusi ebapiisav ja siis tuleb aken jaotada eraldi osadeks või teisiti öeldes paanideks (ingl. FRAME).

Kuva jaotamine paanideks on õigustatud järgnevatel juhtudel:

Vajadusel organiseerida dokumentide laadimise juhtimine ühte ekraani alamossa töö ajal teises alaosas.

Selleks, et paigutada kuvale informatsioon, mis peab kuval pidevalt asuma sõltumatult sellest mis asub teistes ekraani alajaotustes.

Informatsiooni esitamiseks, mida on mugav paigutada mitmesse kuval kõrvuti asetsevasse alajaotusesse, kusjuures igaühte neist võib lehitseda iseseisvalt.

Äsjatoodud loend ei ole täielik ja on pigem soovituslikku laadi omav.

Vaatleme esmalt tüüpilisi paanide kasutamise variante reaalselt olemasolevate HTML dokumentidele toetudes ning seejärel harjutame paane sisaldavate HTML dokumentide loomist.

Agentuuri "FinMarket" kodulehekülg. (klõpsake nimetusel.)

Agentuur "FinMarket" spetsialiseerub Venemaa finants- ja fonditurgude informatsiooni esitamisele. Sellel leheküljel on kuva jaotatud kolmeks paaniks. Alumine paan hõivab kuva kõrgusest 20% ja sisaldab püsivat - staatilist informatsiooni, mis antud juhul on graafiline menüü, mis võimaldab kohe pöörduda tähtsamate jaotiste poole. See paan ei saa muuta oma mõõtmeid kasutaja korralduste tagajärjel ja ei oma kerimisribasid. Kuva ülemine osa (kuva kõrgusest 80%) on jaotatud kaheks paaniks. Vasakpoolses paanis on kasutaja poolt loetavate dokumentide sisukord. Parempoolne paan on mõeldud valitud dokumentide kuvamiseks. Esialgsel allalaadimisel jaotavad need paanid kuva kaheks osaks järgmiselt: vasak paan 15% kogu kuva laiusest ja parempoolne paan 85% kogu kuva laiusest. seda suhtelist jaotust saab siin kasutaja muuta, nihutades hiirega paanide eraldusjoont paremale või vasakule (üsna kasulik omadus - võimaldab kasutajal leida iseseisvalt optimaalsed mõõtmed selleks, et paremini kuvada ekraanil dokumentide sisu). Kummalgi paanil on kerimisribad. Kui kasutaja klõpsab suvalisel viitel vasakpoolses paanis, siis laaditakse parempoolsesse paani sellele viitele vastav dokument. Selline struktuur võimaldab kasutajal näha samaaegselt nii sisukorda dokumentide loendiga kui ka valitud dokumendi sisu.

Märkus: sama ülesande lahendamiseks ilma paane kasutamata tuleks, ühele HTML dokumendile paigutada sisukord, milles on viited teistele HTML dokumentidele või nende osadele. Klõps sellisel viitel kaotab reeglina kuvalt sisukorra ja kuvale laaditakse dokument millele viitele klõpsati. Peale dokumendiga tutvumist tuleb pöörduda tagasi sisukorda. Paanide kasutamisel on selline tagasipöördumine mittevajalik, kuna sisukord asub ekraani alajaotuses püsivalt.

Sankt - Petersburgi elektrooniline telefoniraamat "All Petersburg".

Elektrooniline telefoniraamat võimaldab leida vajalikke andmeid kasutajate päringute järgi. Antud dokument omab samuti struktuuri paanide kasutamisega ja koosneb kahest paanist kusjuures esimene paan omab laiust 100 pikselit ja teine hõivab kogu ülejäänud kuva laiuse. Vasakpoolset paani kasutatakse graafilise menüü kuvamiseks, mis asub kuval püsivalt. Vasakpoolses paanis asub ka kompanii "Nevalink" logotüüp. Parempoolses paanis on dokument, mis antud momendil kujutab endast vormi kasutaja päringu sisestamiseks.

Erinevus tabeli ja paani vahel.

Paanid on iseenesest väga tabelite sarnased - nii paanid kui ka tabelid võimaldavad jaotada lehitseja kuva ristkülikukujulisteks osadeks, milledes asub mingisugune informatsioon. Ent paanide abil võib lahendada mitte ainult dokumendi lehekülgede vormindamise ülesande vaid ka organiseerida nende omavahelise koostöö. Põhimõtteline erinevus tabelite ja paanide vahel seisneb selles, et igale paanile peab vastama eraldi HTML dokument, aga tabeli kõikide lahtrite sisu on osaks ühest HTML dokumendist. Peale selle võib paanis kuvatavat lehekülge kerida (kerimisribade abil) sõltumatult teistest. Iga paan on sisuliselt eraldi "mini-lehitsejaks". Erinevalt paanidest, milles on kogu informatsioon alati kuval nähtaval, võivad tabelid kuvale korraga ka mitte ära mahtuda ja seega olla kuvatavad osade kaupa. Siit järeldame, et kui HTML tabelites on lahtrite arv praktiliselt piiramatu, siis samas paanide arv ühes dokumendis ei ületa tavaliselt ühekohalisi arve.

Märkus: kui on vaja ainult vormindada dokument, siis on otstarbekam piirduda tabelite kasutamisega, kui aga on vaja organiseerida kuva koostöö alajaotuste vahel või luua alajaotused, mis püsivalt asuvad kuval, siis on mugav kasutada paane.

Lõppkokkuvõttes sõltub HTML dokumendi struktuuri valik - tabelina või paanidega - paljudest faktoritest ja ei või olla üheselt ette määratud.

Toome veel ühe lehekülje näite, mis väliselt on ehitatud sarnaselt kahe eelnevaga, see on "TUCOWS".

Antud lehekülg on internetis üsna populaarne mitmesuguse vaba- ja proovitarkvara ladu. Serverile andis selle kogu nimetuse abreviatuur - The Ultimate Collection of Winsock Software. Kuna aga abreviatuur TUCOWS osutus hääldamisel sarnaseks sõnaühendiga two cows, siis on serveri lehekülgedel ikka ja jälle kujutatud kahte lehma, tarkvara reitingut hinnatakse lehma ammumisega ("Moo") ja kuvatakse graafiliselt vastava arvu lehmadega.

Suurem osa serveri lehekülgedest omab järgmist struktuuri: vasakul poolel on olemasolevate alajaotiste loend ja paremal poolel on valitus alajaotisse kuuluvate programmide loend. Esmapilgul tundub selline paigutus juba tuttava kahepaanilise paigutusena, nagu ka eelnevates dokumentides. Kuid siin paane ei kasutata! Antud lehekülg on ehitatud tabeli abil, milles on üks rida kahe lahtriga. Tabelil ei ole nähtavat raamistikku ja on mõeldud ainult kuval olevate elementide paigutuse tagamiseks. Mulje, et kuva on jaotatud kaheks osaks on loodud graafilise kujutise, mis kujutab endast vertikaalset joont, kasutamise teel. Selles võib veenduda kui laadida alla see dokument ilma piltideta. Tabeli kasutamine on siin põhjendatud ilmselt sellega, et mitte kõik lehitsejad ei toeta paanide kasutamist ja seega ka nende kuvamist ekraanil.

Sellise lähenemise puuduseks on antud juhul on vajadus korrata igas HTML dokumendis kõikide alajaotiste loendit (kuva vasak pool), mis aga ei suurenda lehekülgede mahtu oluliselt.

Paanide kirjeldamise reeglid.

Ülesanne 1. Avame kaustast dokumendi ja salvestame selle uue nimega.

Avage oma töölaual olev kaust "HTML40"
Käivitage Notepad (Start-Programs-Accessories-Notepad) või intelligentsem tee Notepad käivitamiseks (Start - Run…; kirjutame lahtrisse notepad ja klõpsame korraldusnupul OK).
Avage Notepad abiga kaustast "HTML40" dokument "uus.htm".
Salvestage dokument samasse kausta uue nimega "paanid-1.htm".
Avage uus dokument "paanid-1.htm" ka lehitseja abil.

Teek <FRAMESET>.

Lehekülgedes, mis sisaldavad paane määratletakse paanid struktuuris, mida nimetatakse FRAMESET hariliku dokumendi alaosa BODY asemel. St dokumendis, mis sisaldab paane on alaosa BODY asemel alaosa FRAMESET. Interneti leheküljed, mis kasutavad paane ei või sisaldada teeki BODY ja vastupidi leheküljed teegiga BODY ei saa kasutada paane.

Teek konteiner <FRAMESET> </FRAMESET> piirab igat paani määratlemise plokki. Konteineri <FRAMESET> sees saavad asuda ainult teegid <FRAME> ja teise taseme teegid <FRAMESET>.

Teegil on kaks parameetrit: ROWS (read) ja COLS (veerud) ja kirjapilt on järgmine:

Võib määratleda väärtused kas parameetrile ROWS või parameetrile COLS või mõlemale parameetrile ROWS ja COLS korraga. On vajalik määratleda vähemalt kaks väärtust vähemalt ühele parameetrile neist. Kui üks parameeter on välja jäetud, siis on tema väärtuseks vaikimisi 100%.

Teegi <FRAMESET> parameetrite ROWS ja COLS väärtuste loendiks on komadega üksteisest eraldatud väärtuste loend, mida võib ette anda nii pikselites, protsentides kui ka suhtelistest ühikutes. Ridade ja veergude arv määratakse väärtuste arvuga vastavas loendis.

Näiteks kirjapilt:

määratleb kolmest paanist koosneva kogumi. Need väärtused kujutavad endast absoluutseid väärtusi pikselites. Teisiti öeldes, esimene paan (esimene rida) on 100 pikseli, teine paan 240 ja kolmas paan 140 pikseli kõrgune.

Ülesanne 2. Absoluutsed väärtused.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Eemaldage dokumendist teek konteiner <BODY> </BODY>.
Sisestage nüüd dokumenti teek konteiner <FRAMESET> </FRAMESET>.
Sisestage teeki <FRAMESET> parameeter ROWS järgmiste väärtustega:

<FRAMESET ROWS="100,240,140">
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Mnjah, "minu" lehitseja ei kuva midagi! Aga teil?

Paanide mõõtude määratlemine pikselites ei ole mugav. Siin ei arvestata seda fakti, et lehitsejaid käivitatakse erinevates operatsioonisüsteemides ja erinevate kuvarite lahutuse korral. Samas võib siiski määrata ka absoluutsed väärtused siis kui on vaja kuvada mingit kindlate mõõtmetega pilti.

Parimaks võimelikest väärtuste esitusviisiks on esitusviis protsentides või suhtelistes ühikutes, näiteks:

Selles näites luuakse kolm paani, mis oma laiuselt hõivavad 100% kogu kuva laiusest, kõrguseks on aga esimesel paanil 25% kogu kuva võimalikust kõrgusest, teisel 50% ja kolmandal jällegi 25%. Kui te aga ei oska arvutada ja sisestate paanide kõrguste summaks väärtuse, mis on suurem või väiksem kui 100%, siis arvutab lehitseja ise kõrgused ja jaotab kuva vastavate osamäärade järgi ise nii, et summas saavutatakse ikkagi 100%.

Väärtused suhtelistes ühikutes kirjutatakse nii:

Tärnikest (*) kasutatakse ruumi proportsionaalseks jaotamiseks. Iga täheke kujutab endast ühte osa tervest. Liites kokku kõik arvud tähekeste ees saame kokku arvu, mis on hariliku murru nimetajaks. Antud näites on: esimene veerg 1/6 kogu kuva laiusest, teine veerg 2/6 (ehk 1/3) kogu kuva laiusest ja kolmas veerg 3/6 (ehk 1/2) kogu kuva laiusest.

Tuleb meeles pidada, et arvuline väärtus ilma mingisuguste sümboliteta määratleb pikselite absoluutse arvu rea või veeru jaoks. Väärtus protsendimärgiga (%) määrab protsendimäära kuva kogu üldisest laiusest COL (kõrgusest ROW). Ja väärtus tärniga (*) määratleb allesjäänud ruumi suhtelise (proportsionaalse) jaotamise.

Järgmises näites on toodud kõik kolm väärtuste esitusviisi:

Selles näites määratakse esimese veeru laiuseks 100 pikselit, teine veerg hõivab 25% kogu ekraani laiusest ja kolmas veerg 1/3 allesjäänud ruumist ja neljas veerg 2/3 allesjäänud ruumist. Absoluutseid väärtusi on soovitatav kasutada vasakult esimestel väärtustel. Neile järgnevad protsendilised väärtused ruumi üldsuurusest. Lõpuks võib sisestada suhtelised väärtused, mis proportsionaalselt jaotavad allesjäänud ruumi.

Kui kasutada teeki <FRAMESET>, milles on kasutusel korraga nii parameeter ROWS kui ka parameeter COLS, siis kuvatakse kuval paanide võrgustik.

Näiteks:

loob kuvale paanide võrgustiku, milles on kolm rida ja kaks veergu. Esimene ja kolmas rida hõivavad 1/4 kõrgusest ja teine rida 1/2 kõrgusest. Esimene veerg hõivab 2/3 ja teine 1/3 laiusest.

Konteiner <FRAMESET> </FRAMESET> võib olla sisestatud ka teise samasuguse konteineri sisse.

Teek <FRAME>.

Teek <FRAME> määratleb üksiku paani. Ta peab asuma teekide paari <FRAMESET> ja </FRAMESET> sees.

Näiteks:

Pöörake tähelepanu sellele, et teek <FRAME> ei ole konteiner ja ei oma vastavat sulgevat teeki. Kõik üksiku paani määratlused pannakse kirja HTML koodi ühe reana.

On vajalik kirja panna nii palju teeke <FRAME> kui oli kirjeldatud teegis <FRAMESET>. Viimases näites oli teegis <FRAMESET>kirjeldatud kask rida ja seega oli selle sees ka kaks teeki <FRAME>. Kuid antud näide on kasutu, kuna kummaski paanis ei ole informatsiooni.

Ülesanne 3.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Sisestage teek konteineri <FRAMESET></FRAMESET> sisse üksteise alla kolm teeki <FRAME>.
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Hurraa! Minul kuvas küll. Aga teil? Muuseas paanide eraldusjooni saab nihutada paigast hiire abil. Proovige!

Teek <FRAME> omab kuus parameetrit: SRC, NAME, MARGINWIDTH, MARGINHEIGHT, SCROLLING ja NORESIZE.

Paneme teegi kirja koos parameetritega:

Praktikas kasutatakse teegi <FRAME> kõiki parameetreid korraga harva.

Parameeter SRC (ingl. SouRCe).

Parameetri SRC väärtus määrab URL aadressi dokumendile, mida laaditakse sellesse paani HTML dokumendi esialgsel kuvamisel lehitsejas. Reeglina on selleks URL aadressiks dokumendi aadress, mis asub paane sisaldava dokumendiga samas kaustas.

Ülesanne 4.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Sisestage kõikidesse kolme paani teekidesse parameeter SRC.
Parameetri SRC väärtusteks sisestage kaustas "HTML40" oleva kolme dokumendi nimetused, näiteks: "uus.htm", "tabelid.htm", "tabelid-2.htm".
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Pöörake tähelepanu sellele, et suvaline HTML dokument, mis on määratletud parameetriga SRC peab olema täielik HTML dokument, mitte aga mingi dokumendi fragment, st. ta peab omama teeke <HTML>, <HEAD>, <BODY> jne.

Loomulikult võib parameetri SRC väärtusena sisestada ka mingisuguse dokumendi täieliku URL aadressi.

Ülesanne 5.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Sisestage keskmise paani parameetri SRC väärtuseks URL:

SRC="http://www.neg.edu.ee"
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Parameeter NAME.

Parameeter NAME annab paanile nime, mida saab kasutada sellele paanile viitamiseks. Reeglina viidatakse paanidele teistest samal leheküljel asuvatest paanidest.

Ülesanne 6. Anname ülemisele paanile nime.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Sisestage ülemise paani teeki <FRAME> parameeter NAME="esimene".
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Ülesanne 7. Avame kaustast dokumendi ja salvestame selle uue nimega.

Avage oma töölaual olev kaust "HTML40"
Käivitage Notepad (Start-Programs-Accessories-Notepad) või intelligentsem tee Notepad käivitamiseks (Start - Run…; kirjutame lahtrisse notepad ja klõpsame korraldusnupul OK).
Avage Notepad abiga kaustast "HTML40" dokument "uus.htm".
Salvestage dokument samasse kausta uue nimega "meny.htm".
Avage uus dokument "meny.htm" ka lehitseja abil.

Ülesanne 8. Sisestame uude dokumenti viite.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "meny.htm".
Sisestage dokumenti sisulisse ossa järgmine link:

<A HREF="loogilinevormindamine.htm" target="esimene">Loogiline vormindamine.</A>
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Ülesanne 9. Muudame kolmanda paani parameetrit SRC.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Asendage alumise paani teegis <FRAME> parameetri väärtus SRC nii:

<FRAME SRC="meny.htm">
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Klõpsake nüüd alumises paanis asuval viitel. Ülemisse paani kuvatakse dokument "loogilinevormindamine.htm". ülemisse paani lisatakse ka kerimisribad dokumendi täieliku kuvamise tagamiseks.

Pöörake tähelepane teegi <A> parameetrile TARGET, mis viitab paani nimele. Kui paanile, mitte omistada nime siis luuakse nimetu (anonüümne) paan millele ei ole võimalik viidata teistes paanides asuvate linkidega. Paanide nimed peavad algama kas tähega või numbriga.

Parameetrid MARGINWIDTH ja MARGINHEIGHT.

Parameetrid MARGINWIDTH ja MARGINHEIGHT annavad võimaluse määrata paani väljade laiust. Kirjutatakse need järgmiselt: MARGINWIDTH="value" ja MARGINHEIGHT="value", kus value on absoluutväärtus pikselites. Näiteks: MARGINWIDTH="5" ja MARGINHEIGHT="7". Antud näite kohaselt on paanil nende parameetritega ülevalt ja alt äärise laius 5 pikselit ning vasakult ja paremalt 7 pikselit.

TÄHELEPANU: siin on tegemist paani ääristega, mitte aga paani raamiga.

Parameetrid MARGINWIDTH ja MARGINHEIGHT määravad ruumi paani sees, mille sees ei kuvata mingit informatsiooni. Nende parameetrite minimaalseks suuruseks on 1.

Ülesanne 10.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Sisestage kõikidesse kolme paani teeki parameetrid MARGINWIDTH ja MARGINHEIGHT väärtustega 10.
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Parameeter SCROLLING.

Paanidele luuakse automaatselt kerimisribad kui paani sisu ei mahu talle ettemääratud ruumi. Mõnikord rikub kerimisribade lisamine lehekülje disaini - kujundust, sellepärast oleks mugav juhtida kerimisribade kuvamist kuval. Selliste eesmärkide saavutamiseks kasutatakse parameetrit SCROLLING. Kirjutamise formaat: SCROLLING="yes/no/auto". Parameetrile SCROLLING võib omistada kolm väärtust: yes, no või auto. Kusjuures väärtus auto toimib samuti kui parameetri SCROLLING puudumise korral. Väärtuse yes korral kuvatakse kerimisribasid alati, sõltumata sellest kas neid on vaja või mitte. Ja väärtus no keelab kerimisribade kuvamise igal võimalikul juhul.

Ülesanne 11.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Sisestage esimese paani teeki <FRAME> parameeter SCROLLING="no".
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Kui pole kerimisribasid ei saa ka kerida!

Parameeter NORESIZE.

Reeglina saab kasutaja omal vabal tahtel muuta paanide laiust. Kui osutada paanile hiirekursoriga, siis muutub hiirekursor kahepoolse noole kujuliseks lohistuskursoriks ja võimaldab lohistades muuta paanide laiust (kõrgust). Mõnikord rikub selline "vabadus" lehekülje esialgset kujundust. Selleks, et võtta kasutajalt "vabadus" muuta paanide laiuseid ongi ette nähtud teegi <FRAME> parameeter NORESIZE. Sellel parameetril puuduvad väärtused. Loomulikult kui mingis paani teegis on kasutusel parameeter NORESIZE, siis ei saa muuta ka teiste samas asuvate naaberpaanide mõõtmeid. Mõnikord, sõltuvalt paanide asukohast on parameetri NORESIZE olemasolu ühes paanis piisav selleks, et muuta kõik ekraanil olevad paanid staatilisteks.

Ülesanne 12.

Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "paanid-1.htm".
Lisage esimese paani teegile <FRAME> parameeter NORESIZE.
Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja kuva.

Proovige muuta paanide eraldusjoonte asukohta! Tulemus: ülemise paani mõõtmeid muuta ei saa, küll aga saab muuta alumise paani mõõtmeid.

Teek <NOFRAMES>.

Kasutajatele kes veel kasutavad arhailisi lehitsejaid ilma paanide toeta või lehitsejaid kus paanide toetamine polegi ette nähtud on alternatiivse informatsiooni esitamise teek konteiner <NOFRAMES> </NOFRAMES>.

teek kirjutatakse järgmiselt:

<NOFRAMES>
kogu HTML dokument
</NOFRAMES>

Kõik, mis asub teekide <NOFRAMES> </NOFRAMES> vahel kuvatakse lehitsejas, mis ei toeta paanide kasutamist. Lehitsejad, millel on olemas tugi paanide kasutamiseks ei kuva seda informatsiooni.

Märkus: reaalses elus tihti ei kasuta interneti lehekülgede loomise meistrid teegi <NOFRAMES> </NOFRAMES> võimalusi selleks, et luua lehekülgi ilma paanideta vaid loovad lihtsalt oma HTML dokumendist kaks erinevat versiooni. Sellise variandi jaoks asetatakse reeglina stardilehele hoiatus, milles esitatakse valik kas laadida lehekülg paanidega või siis ilma paanideta. Edaspidi, sõltuvalt kasutajas laaditakse alla vaid see versioon, mille valis kasutaja.

Paanide kirjeldamise eripärad.

Üheks tähtsaimaks teegiks paanide kirjeldamisel on teek <FRAME>. Teegil on rida parameetreid, milledes mitte ükski ei ole kohustuslik ja ei sõltu teistest parameetritest, kuid nende kirjutamisel tuleb silmas pidada rida momente - eripärasid.

Selgub, et kui on vajadus luua paan millesse edaspidi võidakse laadida mingisugune dokument, näiteks korraldusega teisest paanist, siis on tingimata vajalik lisada paani kirjeldavasse teeki <FRAME> parameeter SRC. Kui see parameeter jätta lisamata, siis paani ei loodagi, kuigi ruum selle jaoks jäetakse vabaks. Näiteks kirjapilt: <FRAME NAME="B"> on piisavalt loogiline ja võiks määratleda paani nimega "B", millesse algselt ei laadita mingit dokumenti. Kuid parameetri SRC puudumise tõttu ei hakka selline paan reaalselt eksisteerima, seega jäävad ka edaspidised katsed laadida temasse mingisugust dokumenti ebatulemuslikeks ja ruum, mis ole eraldatud selle akna jaoks jääb tühjaks. Isegi enam, mõned lehitsejad väljastavad sellisesse paani dokumendi laadimiskatse korral veateate ja lõpetavad oma töö (sulgevad programmi).

Parameetri SRC kohustuslik lisamine ei allu loogilisele selgitusele, seepärast on see fakt vaja lihtsalt meelde jätta. Siis tuleb ka sellesse paani algselt laaditava dokumendi puudumisel omistada parameetrile SRC mingisugune väärtus. Näiteks võib sellise faili nimeks panna "tyhi.htm", mille sisuks on minimaalselt võimalik korrektne HTML dokument, näiteks:

<HTML><HEAD></HEAD><BODY></BODY></HTML>

Võib muidugi ka selle dokumendi kiirja panna lühemalt: <HTML></HTML>, mis ka on korrektseks HTML dokumendiks. Kui aga te tahate saavutada minimaalse võimaliku HTML dokumendi suuruse, siis võib selle dokumendi suuruseks olla vaid 1bait. Ja nimelt, võib selline ühebaidine dokument sisaldada vaid ühe mittekuvatavat sümbolit, näiteks: tühikusümbolit. Selline fail esi kutsu esile hoiatusi suurematel osadel lehitsejatest. Kuid edaspidine HTML dokumendi mahu vähendamine kuni 0 baidini ei ole soovitatav kuna, lehitseja Netscape poolt ilmub siis kuvale hoiatus, milles teatatakse et allalaaditavas dokumendis puudub informatsioon. Seejuures tule antud teatele reageerida vajutades sõrmisele "Enter" või hiireklahvile. Dokumendi korduval allalaadimisel (kuva värskendamine) või kuva mõõtmete muutmisel ilmub selline hoiatus uuesti.

Märkus: Looge fail nimega "tyhi.htm", (võib kasutada ka faili "uus.htm") mille suuruseks on 1bait ja mida te saate sisestada teegi <FRAME> parameetri SRC väärtuseks igakord kui te ei tea algselt milline lehekülg laaditakse sellesse paani edaspidi vaikimisi.