Helifailid: VQF, AAC, PAC, MP4 ja WMA formaadis.
MP3 tehnoloogia populaarsus ja laialdane levik kutsusid esile tormilise formaatide väljatöötamise heli pakkimise alal. Ilmusid uued standardid ja heli salvestamise formaadid, mis tulevikus võimalikult asendavad olemasolevad formaadid.
Helifailid VQF formaadis.
Samaaegselt tänapäeval laialdaselt tuntud formaadiga MP3 ilmus võrdlemisi hiljuti formaat VQF, millel on suurem pakkimise aste ja esitamise kvaliteet.
Formaat VQF põhineb TwinVQ (Transform-domain Weighted Interleave Vector Quantization) tehnoloogial, mis on väljatöötatud Jaapanis asuvas laboratooriumis NTT Human Interface Laboratories (http://www.hil.ntt.co.jp/top/index_e.html). selle formaadi kasutamise patent kuulub firmale NTT, kuid samas pakub tarkvara tööks selle formaadiga kompanii Yamaha. Kompanii Yamaha pakub parimat tarkvara VQF formaadis failide loomiseks ja esitamiseks margi SoundVQ all (http://www.yamaha.co.jp/english/xg/SoundVQ/). Pleieri paigaldamisel installeeritakse samaaegselt ka VQF failide esitamise lisamoodulid nii lehitsejas Netscape Navigator kui ka lehitsejas Internet Explorer esitamiseks.
On olemas tarkvara ka tehnoloogia TwinVQ looja kompanii poolt (http://music.jpn.net/software-e.html).
Formaat VQF on oma pakkimise idee poolest üsna sarnane MP3 formaadiga. Järgnevalt on toodud nende formaatide võrdlev iseloomustus.
Ent nendel eelistel on ka pahupool. Dekodeerimisel on protsessori koormus samuti 30% kõrgem kui MP3 failide dekodeerimise puhul. See määratleb suurendatud nõudmised arvutile, millel planeeritakse esitada VQF formaadis faile. Kvaliteetse esitamise minimaalseks nõudeks on: Pentium-90 (soovitatakse aga vähemalt Pentium-200 MMX). Kodeerimiseks on minimaalne soovitatav arvuti protsessoriga Pentium-66. Suur pakkimisaste nõuab olulisi ajakulutusi VQF formaadis failide kodeerimiseks. Nii kulub umbes 4 minuti kodeerimiseks arvutil Pentium-200 MMX ligikaudu 20 minutit protsessoriaega. See on oluliselt suurem kui MP3 failide kodeerimise puhul.
Testid on näidanud VQF üleoleku kõikide parameetrite poolest madalatel sagedustel ja palju väiksemat suure dünaamilise diapasooniga signaali vormi moonutust (reaalne muusika).
Internetist võib juba praegu leida küllaltki palju muusikateoseid formaadis VQF, kuid samas on nende arv ja populaarsuse tase jäänud oluliselt alla MP3 formaadile. Samuti on oluliselt vähem mitmesuguseid programme pleiereid ja kodeerijaid.
VQF failide esitamiseks võib soovitada programmi K-Jofol (on ilmunud ka lisamoodulid Winamp jaoks, mis esitavad VQF faile). Programm K-Jofol hõivab umbes 1,4 MB kettaruumi (1 diskett). Programm võimaldab esitada: VQF, AAC, MP3 ja teisi formaate. Annab võimaluse failide dekodeerimiseks formaati WAV. Tänapäeval loetakse kiireimaks pleieriks, mis kasutab oma dekoodereid kõikide formaatide jaoks. Programmile on iseloomulik ka originaalne disain.
Informatsiooni formaadist VQF võib leida ka lisaks ametlikult koduleheküljelt (http://www.vqf.com). Programmi K-Jofol kohta saab lisainfot aadressil (http://www.kjofol.com). Muu informatsiooni leidmiseks internetist selle formaadi kohta võib sisestades otsimissüsteemides otsimissõnaks "vqf".
Helifailid AAC formaadis.
Formaat AAC (Advanced Audio Coding) esindab veel ühte üsna hiljuti ilmunud heli informatsiooni kodeerimise formaatidest, milles pakkimine teostatakse kadudega. Antud momendil on AAC parimaks kõrgekvaliteedilise heli pakkimise süsteemiks. See on pärit standardi MPEG-2 viimaste standartide hulgast.
Tänapäeval eristatakse formaadi AAC nelja alaliiki:
Kõiki objektiivseid parameetreid arvesse võttes ületavad kaks viimast formaati nii MP3 kui ka VQF formaate. Kõik neli formaati on omavahel mitteühilduvad ja kasutavad igaüks spetsiifilist kodeerimise ja esitamise tarkvara.
See on AAC esimene versioon, mille kodeerija sai üldkättesaadavaks. Teda võib iseloomustada ühe sõnaga - eemaletõukav. Ülimalt konarlikud ja aeglased kodeerijad kooskõlas selgelt eristatavate moonutustega mängisid oma osa laialdaste masside eemaldumise sellest formaadist. Ainsaks selle formaadi positiivseks omaduseks on MP3 (128 kbit/s) kvaliteedi saavutamises madalamatel tasemetel (bit rate) ja kiire pleieri BitAAC olemasolu. Nüüdisajal seda formaati praktiliselt ei kasutata ja viited tarkvarale selle formaadi esitamiseks on internetist peaaegu kadunud. Tuleb silmas pidada asjalolu, et suurem osa internetis levitatavast tarkvarast formaadi AAC kodeerijatena on just selle formaadi kodeerijad. Selle AAC formaadi alaliigi ilmumise ajal oli juba olemas formaat VQF.
Tuntud kompanii AT&T ei saanud jääda kõrvalseisvaks uute helifailide pakkimise süsteemide tehnoloogiast. Firma juurde loodi spetsiaalne allüksus, mis tegeles uute programmide loomisega ja uue formaadi, mis sai nimeks a2b, levitamisega. Rangelt võetuna järgib see formaat praktiliselt täielikult samu kompressiooni printsiipe, mis ka eelnev formaat. Ent firma poolt olid ette võetud jõupingutused heli kvaliteedi tõstmiseks (mille tulemusel vähenes pakkimise tase) ja formaati lisandusid uued elemendid. Formaadi a2b koostisosaks sai võimalus lisada laulja kujutise ja laulu teksti lisamine audiofaili sees. Oli väljatöötatud ka isekäivituvate audiofailide tehnoloogia (algkompositsiooni võib teisendada .exe failiks, milles on kõik vajalik selle esitamiseks, mis suurendab muuseas faili suurust kõigest vaid 170 kB võrra). Selle formaadi failide jaoks on olemas mugav ja tasuta pleier paljude lisavõimaluste toega. Kuid vaatamata võimsale reklaamikampaaniale ja formaadi ilmsetele eelistele ei leidnud see laialdast kasutamist ühel lihtsal põhjusel - puudub üldkättesaadav kodeerija! Peale selle tegi see austatud firma katseid selle formaadi kõikide koostisosade patenteerimiseks ja kasutamise keelamiseks. Õnneks tal see ei õnnestunud - patent saadi vaid selle firma poolt lisatud uuenduste peale. Praeguseks on reklaamipalavik mõneti jahtunud ja oma ametlikult koduleheküljelt pakub juba valmisfailide ostmise võimalust või mõne kompositsiooni tasuta allalaadimist.
Formaat oma pakkimisastme poolest ületab MP3, kuid 15-20% võrra jääb alla VQF, PAC, Liquifier Pro AAC ja Astrid/Quartex AAC formaatidele. Heli kvaliteet on 96 kbit/s juures võrreldav MP3 kvaliteediga 128 kbit/s ja VQF 96 kbit/s juures kuid samas jääb alla Liquifier Pro AAC 96, Astrid/Quartex AAC 96 ja PAC 96.
Lisainformatsiooni võib saada aadressilt (http://www.a2bmusic.com).
Loomulikult ei saanud kompanii AT&T jääda ainsaks turuliidrite omavahelises võitluses esikoha eest heli kõrgekvaliteedilise kompressiooni alal. Teatud aja möödudes tegi firma Liquid Audio kui mitte heidutava, kuid siiski ohtliku löögi teiste firmade auahnetele plaanidele. Firma Liquid Audio poolt pakutud formaadi AAC versioon järgis kõige täpsemalt kõiki tehnilisi peensusi ning tulemusena ilmus tänapäeva parim heli pakkimise süsteem. Uus formaat ületas nii pakkimisastme kui ka heli kvaliteedi poolest kõiki olemasolevaid formaate.
Kahjuks erineb kompanii Liquid Audio poliitika antud momendil nõrgalt AT&T poliitikast - on olemas suurepärane pleier kuid ei ole üldkättesaadavat kodeerijat (oli olemas demoversioon, kuid see töötas ainult on-line versioonis ja paari päeva pärast see ootamatult isehävitus ja seejuures muutusid kõik tema poolt kodeeritud failid kasutuskõlbmatuteks).
Kokkuvõttena võib märkida, et see formaat oma kõikide parameetrite poolest ületab kõiki teisi formaate ja on objektiivselt parim. Viimaste uudistena sellel alal on helifailide ilmumine selles formaadis laiendiga .LQT, kusjuures nende esitamiseks võib kasutada kompanii Liquid Audio pleierit kui ka programmi Winamp lisamoodulit.
Lisainformatsiooni võib saada aadressilt (http://www.liquidaudio.com).
Oktoobris 1998 aastal astus "hiiglaste tülisse" vahele eraisik. Tundmatu programmeerija lõi firma NTT mais loodud MP4 algformaadi alusel oma isikliku kompressiooni süsteemi! Ta pakkus välja testimiseks kodeerija, mille ta pani välja aadressile (http://www.geocities.com/ResearchTriangle/Facility/2141/).
Juba paari päeva pärast peale populaarse pleieri K-Jofol uue versiooni (mille jaoks kirjutas formaadi Astrid/Quartex AAC autor dekodeeriva lisamooduli) avaldamist, ilmusid ülistavad hinnangud. Kodeerija ületab oma pakkimisastme ja kvaliteedi poolest AT&T AAC ja YAMAHA VQF kodeerijad. Seejuures ei jää heli kvaliteet alla paljukiidetud formaadile Liquifier Pro AAC. Vaatamata kõikidele praeguse versiooni 0.2 silmnähtavatele puudustele (ainult WAV toetus, 44 KHz/16 bit PCM ja pakkimisaste (bit rat) 64, 96 ja 128) kasutatakse seda laialdaselt (on olemas interneti leheküljed, mis on pühendatud ainult sellele formaadile).
Oma pakkimise taseme ja heli kvaliteedi poolest ületab formaat kõiki ülejäänuid peale Liquifier Pro AAC ja on objektiivselt parim nende hulgas, milledel on üldkättesaadav kodeerija ja internetis levitamiseks kättesaadavad failid. Võrreldes MP3 tagatakse sama kvaliteet 30% võrra vähema andmevoo juures. Astrid AAC 96Kbit/s kvaliteet ületab tunduvalt VQF 96 Kbit/s kvaliteedi. Võimalik on ka pidev esitamine.
Helifailid PAC formaadis.
Mõneti teistest kodeerimise süsteemidest eemal asub formaat PAC (Perceptive Audio Coding). Esmakordselt ilmus see abreviatuur laboratooriumi Bell Labs/Lucent Technologies seinte vahel 1997 aasta lõpus. Mõne aja pärast hakkasid ilmuma väga huvitavad teated teistelt formaatide väljatöötamisega tegelevatelt firmadelt, mis ei saanud mitte tekitada huvi sellel alal tegelevate inimeste seas.
Nii olid välja kuulutatud järgmised võimalused:
1998 aasta suve keskpaiku lasi tuntud firma Celestial Technologies välja esimese ja seni ainsa programmi heli kodeerimiseks ja esitamiseks formaadis PAC - "Audio Library 1.0". Kuigi programm töötab tasuta ainult 15 päeva ja võimaldab salvestada ühte kataloogi mitte enam kui 5 kompositsiooni võib juba teha mingisuguseid järeldusi. Esiteks, mis hakkab silma on see, et praktiliselt puuduvad failid formaadis PAC. Oma töö käigus loob programm andmebaasi, mis koosneb 8 failist laiendiga TPS, eraldiasuvas kaustas, kusjuures esituseks on vajalikud minimaalselt seitse nendest (faili GREGLAND.TPS võib kustutada). Kompositsioonide hulga suurenemisel ei muutu failide hulk - uue laulu lisamisel andmebaasi suureneb lihtsalt faili SONGDATA.TPS suurus.
Ka oma teiste omaduste poolest paneb see programm imestama. Kuigi seni on (bit rate) tasemel 64 kbit/s olev heli oma kvaliteedi poolest allapool MP3 128 kbit/s kvaliteedist, siis kvaliteet mis saavutatakse PAC 128 kbit/s juures lihtsalt vapustab. Seejuures tagab kodeerija lubatud kiiruse.
Enamat antud formaadi kohta praegu ei saa öelda. On vaja oodata kodeerijate uusi versioone.
Uut informatsiooni saab leida aadressil: (http://www.celestialtech.com/).
Uus helifailide salvestamise formaat MP4.
Töö uute standardite väljatöötamisel heli salvestamise alal ei seisa paigal. Nii tulid lõpuks 1998 aasta novembris kõik huvitatud pooled kokkuleppele uue formaadi MP4 lõpliku spetsifikatsiooni. Nagu oligi oodata on uue formaadi aluseks VQF ja AAC.
Uue standardi ilmumine ei eelda aga koheselt uute selles formaadis töötavate programmide kiiret ilmumist. Kõige optimistlikemate eelduste kohaselt ilmuvad esimesed pleierid ja kodeerijad alles 1999 aasta suve alguses-keskel ja enam-vähem edumeelsed, kodeerimise ja esitamise kiiruste optimeerimisega, ilmuvad alles 2000 aasta suvel. Järelikult lähitulevikus tuleb kõigil kasutada juba olemasolevaid formaate.
Esimesed programmid, mis töötasid selles formaadis ilmusid alles 1999 aasta jaanuaris kompaniis Global Music Outlet. Praegu on veel vara teha mingisuguseid järeldusi selle formaadi võimaluste ja perspektiivide kohta. Võimalik on, et formaat sellise nimega jääb vaid spetsifikatsiooni, reaalses elus aga ilmuvad ja saavad kasutuse teised formaadid, mida esitlevad üksikud kompaniid.
Mõningase imestuse kutsub esile formaadi praegune nimetus MP4 - võimalik segadus võib tekkida ka formaadi MPEG-4 nimetus. Mõlema tehnoloogia vahel ei ole midagi ühist.
Olukorra arengu kohta võib uudiseid lugeda aadressil (http://mp4.globalmusic.com/). Kompanii Global Music Outlet lubas, et üheks esimeseks heliteoseks uues formaadis saavad grupi Public Enemy teosed, mis avaldatakse tema interneti leheküljel (http://www.public-enemy.com/).
Kompanii loodab samuti "meelitada" muusikatööstuse hiiglasi formaadi MP4 võimalustega salvestada muusikat, mis on kaitstud litsentsi mitteomavate (piraatkoopiate) eest.
Formaat WMA.
Kompanii Microsoft loomulikult ei saanud jätta tähelepanuta kiiresti arenevat helifailide pakkimise tehnoloogia arengut. Oli välja töötatud unikaalne heli kodeerimise tehnoloogia, mis sai kiiresti küllaltki suure levi. Vastavate failide formaadi laiendiks on WMA (algselt oli see ASF). Formaadi kiirele kasutuselevõtu peaks tagama kompanii Microsoft marketing poliitika, mille sisse kuulub ka uue formaadi lisamine oma meediafailide pleierisse Media Player., mida võib vabalt alla laadida kompanii koduleheküljelt. Samuti on vabakasutuses ka WMA formaati failide kodeerija.
WMA failide esitamise tugi on liidetud ka Winamp pleierisse alates versioonist 2.20. Sedasama programmi võib kasutada ka kodeerijana.