Vahendid heli esitamiseks.

Veel üsna hiljuti oli ainsaks mooduseks helide saamisel arvuti abil arvutisse sisseehitatud kõlari kasutamine, mis traditsiooniliselt oli olemas kõikides personaalarvutites. Kuigi selle kõlari peamiseks eesmärgiks oli lühiajaliste ja sageli ka ühetooniliste signaalide väljastamine leidus programmeerijaid kes lõid utiliite tervete muusikapalade esitamiseks selle abil.

Tänapäeval kus termin "multimeediaarvuti" on saanud harjumuspäraseks ja ei kutsu enam esile seda "püha" aukartust on suurem osa arvutitest varustatud helikaardiga ja kompaktketaste lugemisseadmega (CD-ROM) on siiski arvutites olemas ka see arhailine sisseehitatud kõlar.

Ei ole liialdamine kui öelda, et arvuti funktsioneerimine algab heliga. Paljud arvutid väljastavad alglaadimisel lühimeloodia, mille järgi võib otsustada alglaadimise korrektsuse üle. Kogenud kasutajad võivad isegi siis kui kuvar on välja lülitatud määratleda arvuti käivitamise protsessi korrektsuse.

Selleks, et saada arvutist täisväärtuslikku heli on vajalik helikaart ja kõlarid või kõrvaklapid. Viimaste aastate jooksul on multimeediakomponentide hinnad arvuti üldhinne suhtes üha vähenenud, mis räägib nende seadmete eesmärgipärase paigaldamise arvutisse kasulikkuse kohta. Tänapäeval on juba ajalooks saanud 8 bitised monoheliga helikaardid. Isegi kõige odavamad helikaardid võimaldavad stereoheli ja töötavad 16 bitises režiimis. Helikaardi paigaldamine arvutile koos CD-ROM olemasoluga muudab arvuti heaks muusikakeskuseks ning võimaldab samuti töö multimeediaprogrammidega.

Kuidas arvuti töötab heliga.

On olemas kahte tüüpi helifaile, mida kasutatakse arvutites: digitaalsed ja helilised. Mõnikord eristatakse ka veel ühte tüüpi - tekstihelilised, milledes kasutatakse tekstifaili inimkõnele lähedaste helideks konverteerimist, st tähtede asendamist foneemidega.

Muusikafailid sarnanevad noodilehtedega- meloodiad on nendes säilitatud muusikaliste nootide jadadena, peale selle on nendes olemas informatsioon ka kasutatavate muusikainstrumentide kohta. Sellise muusika mängimisel võib heliadapter mitte lihtsalt genereerida erineva kõrgusega helistikku vaid valida mälust reaalsete muusikainstrumentide helisid ja "sünteesida" meloodia. Sellisete helide kasutamine on piiratud süntesaatori võimalustega.

Suurem osa helidest, mida te kuulete arvutist kujutavad endast digitaliseeritud heli. Sisuliselt on digitaliseeritud heli olemus väga lihtne. Oma päritolult analooghelid, mis antakse traadi kaudu edasi muutuva pingega teisendatakse digitaalseteks andmeteks, mida võib salvestada arvutis failidena. Sellise teisendamise teostab analoog-digitaalne muundur. Heli esitamisel toimub vastupidine operatsioon - digitaalse heli teisendamine analoogheliks. Selle töö teeb ära arvuti helikaart. Kasutaja võib luua suvalise arvu helifaile lülitades arvutiga mikrofoni või tavalise magnetofoni ja kasutada heli salvestamise standardprogramme.

Saadava digitaliseeritud heli kvaliteeti mõjutavad faktorid:

1. Tähtsaimaks faktoriks on - heli diskretisatsiooni sagedus (sampling rate) või siis teisti öeldes analoogheli digitaalseks heliks teisendamise sagedus (mõõtude), mida teostatakse ühe sekundi jooksul. Mida suurem on see sagedus seda kvaliteetsem on heli ja seda enam on see heli sarnane originaaliga. Reeglina on see parameeter vahemikus 8 kHz - 44,1 kHz. Sageduse suurendamine toob endaga kaasa ka helifaili proportsionaalse suurenemise, seepärast on siin vajalik mõistlik kompromiss.
2. Teiseks faktoriks on - heli diskretisatsiooni aste (sample rate), mis määrab mõõtmise täpsuse. Tüüpilisteks väärtusteks on 16 bitti, 8 bitti jt.
3. Helifaili iseloomustavaks faktoriks on ka selle salvestamise moodus - mono või stereo. Selle või teise mooduse valik muudab salvestatava helifaili mõõtmeid korraga kahekordselt.

On üsna kerge välja arvutada kui palju ruumi hõivab kõvakettal digitaliseeritud heli. Nii on ühe audio CD kvaliteediga heli sekundi suuruseks 172 kilobaiti (44100 mõõtmist sekundis, 16 bitti kanalile ja kaks kanalit). Antud digitaliseerimise parameetrite valik ei ole juhuslik. Selgub, et määratleda faktorite mõju heli kvaliteedile on üsna lihtne. Diskretiseerimise sagedus määratleb esitatava heli maksimaalse võimaliku sageduse. Kuna kõige kõrgem taasesituse sagedus võrdub poolega diskretisatsiooni sagedusest on diskretisatsiooni sageduse 44,1 kHz korral võimalik esitada heli 22,05 kHz sagedusega. Selline sagedus katab korraliku varuga valdava enamuse inimeste poolt tajutavate sageduste diapasooni ja määratleb praktiliselt ideaalse kvaliteedi. Samas ei nõua inimkõne edastamine sellist sagedust. Inimkõne on põhiliselt diapasoonis kuni 3 kHz. Seepärast kasutatakse digitaalsetes telefonivõrkudes heli digitaliseerimisel sagedust 8 kHz.

Diskretisatsiooni aste määratleb faktori, mis kujutab endast signaali suhte müra suhtes. Heli suvaline salvestamise ja sellele järgneva taasesitamise meetod toob endaga kaasa mõned juhuslikud kaod, mis avalduvad müra kujul. Digitaliseeritud heli jaoks määratakse müra tase mõõtmiste täpsusega. Mida täpsem on mõõtmine seda väiksem on mürade lisandumise potentsiaalne võimalus.

Veel üheks faktoriks on andmete kokkupakkimise olemasolu, mille eesmärgiks on kettaruumi kokkuhoid ja andmete edastamiseks kulutatava aja vähendamine. Andmete salvestamise/kokkupakkimise skeemide hulgast võib välja tuua süsteemid, mis võimaldavad kokkupakkimise ilma andmekadudeta ja ka skeemid, mis võimaldavad oluliselt (10 ja enam kordi) vähendada failide mõõtmeid ilma heli märgatavalt moonutamata.

Moodul LiveAudio.

Esimestel lehitsejate versioonidel ei olnud sisseehitatud vahendeid heli esitamiseks ja vastavakt ei esinenud interneti lehekülgedel praktiliselt helifaile. Kui aga selliseid viiteid tuli ette, siis tuli alguses kopeerida helifail oma arvutisse ja alles seejärel käivitada see kasutades selleks välist rakendit. Lisamoodulite tehnoloogia kasutuselevõtmine muutis olukorda. Nüüd on lehitsejatel olemas rida lisamooduleid, mis võimaldavad taasesitada helifaile üsna erinevates formaatides. Lisamoodulite eeliseks väliste rakendite ees on see, et nüüd võib helifaili esitamist juhtida otse lehitseja kuval.

Lehitsejaga Netscape on kaasas originaalne lisamoodul LiveAudio, mida tihti nimetatakse ka Netscape "ametlikuks" audiopleieriks. Moodul LiveAudio võib töötada standardformaatidega AIFF, AU, MIDI ja WAV. See moodul on varustatud mugava ja arusaadava konsooliga, millel on nupud heli taasesitamiseks, pausiks, peatamiseks ja heli tugevuse reguleerimiseks.

Moodul LiveAudio asendas abivahendi mille nimeks oli NAPlayer, mis oli varasemate Netscape versioonide koostisosaks. Moodul LiveAudio ilmus versioonist Netscape Navigator 3.0 alates.

Moodul LiveAudio toetab järgmist tüüpi helifaile:

1. AIFF - Mac/SGI failide heliformaat,
2. AU - SUN/NeXT failide heliformaat,
3. MIDI - elektriliste muusikariistade formaat (Musical Instrument Digital Interface),
4. WAV - operatsioonisüsteemi Windows helifailide formaat.

Formaat AU oli kunagi standardiks internetis. Formaat AIFF - standard sellisele platvormile nagu Macintosh, formaat WAV - on kõige tüüpilisemaks operatsioonisüsteemis Windows. Sellisel moel võib see lisamoodul esitada suurema osa digitaliseeritud helifailidest, ning töötada samuti ka muusikaformaadiga MIDI.

Mooduli LiveAudio juhtimine.

Kui lehitsejasse Netscape Navigator laaditaval interneti leheküljel tuleb ette üks eelpool toodud formaatidest helifail, siis moodul LiveAudio väljastab lehitseja aknasse juhtimiskonsooli.

Konsooli juhtimisorganid on arusaadavad ja lihtsad käsitlemisel. Nupud on samad, mis ka tavalisel audiopleierilgi - Stopp (Stop), Paus (Pause), Esita (Play) ja heli tugevuse regulaator.

Juhtimiskonsooli kujundus sõltub parameetritest, mis olid lisatud helifaili interneti leheküljele lisamise teeki.

Moodul võib töötada nii sisestatud (teegi <EMBED> abil) helifailidega kui ka eraldiasuvate failidega (näiteks, võib luua viite helifailile). Viimasel juhul väljastatakse konsool tühjas lehitseja aknas, seejuures on konsoolil standardvälimus.

Helifailide lisamine interneti lehekülgedele.

Teek <EMBED>.

Helifailide kasutamiseks interneti lehekülgedel võib kasutada suvalist kahest variandist: sisestada fail teegi <EMBED> abil või siis luua viide helifailile. Igal juhul võib helifaili kuulata lehekülje lehitsemisel Netscape Navigator lehitsejas lisamooduli LiveAudio abil. Esimene variant annab suurema paindlikkuse lehekülje komponeerimisel.

Lisamooduliga koos kasutatava teegi <EMBED> parameetrid ja nende väärtused. Kõik parameetrid (välja arvatud SRC, WIDTH ja HEIGHT) on mittekohustuslikud.

	Parameeter (väärtus)	Kirjeldus
1.	SRC="filename"	Väärtuseks on esitatava helifaili formaat (formaadid: AU, AIFF, AIF, WAV, MIDI ja MID). Kohustuslik parameeter.
2.	WIDTH=n	Määrab konsooli laiuse pikselites. Kohustuslik parameeter.
3.	HEIGHT=n	Määrab konsooli kõrguse pikselites. Kohustuslik parameeter.
4.	AUTOSTART=TRUE/FALSE	Kui väärtuseks on TRUE, siis algab esitamine automaatselt. Vaikimisi on väärtuseks FALSE.
5.	AUTOLOAD=TRUE/FALSE	Kui on väärtuseks FALSE, siis ei laadita faili automaatselt. Vaikimisi on väärtuseks TRUE.
6.	STARTTIME="mm:ss"	Esitamine algab faili algusest minutite ja sekunditega sisestatud momendist alates. Vaikimisi on 00:00.
7.	ENDTIME="mm:ss"	Esitamine lõpetatakse faili algusest minutite ja sekunditega sisestatud momendist alates. Vaikimisi on see faili lõpp.
8.	VOLUME=percentage	Heli esitamise tugevus, mis on antud protsentides maksimaalsest võimalukust. Vaikimisi väärtuseks on viimati kasutatud väärtus.
9.	ALIGN="value"	Joondab juhtimiskonsooli lehekülje teksti suhtes. Võib omada väärtusena: center, baseline, top, left, right. Vaikimisi väärtuseks on - baseline.
10.	CONTROLS="value"	Määratleb konsooli juhtorganite kogumi. Võib omada järgmisi väärtusi: CONSOLE, SMALLCONSOLE, PLAYBUTTON, PAUSEBUTTON, STOPBUTTON ja VOLUMELEVER. Vaikimisi on väärtuseks - CONSOLE.
11.	CONSOLE	Juhtimisorganite täielik kogu.
12.	SMALLCONSOLE	Konsooli kompaktne esitusviis. Juhtimisnuppude täielik kogum (välja arvatud pausinupp).
13.	PLAYBUTTON	Ainult esitamisnupp.
14.	PAUSEBUTTON	Ainult pausinupp.
15.	STOPBUTTON	Ainult stoppnupp. Fail seejuures laaditakse välja.
16.	VOLUMELEVER	Ainult heli tugevuse regulaator.
17.	CONSOLE="name"	Juhtimisorganite kombinatsioon, mis võimaldab sisestada leheküljele mitu klippi. Näiteks võib sisestada parameetri CONSOLE="MySetup" kahes teegis <EMBED>; seejuures on mõlema konsooli kujundus sarnane.

Ülesanne 1. Avage kaustast dokumendi ja salvestage see uue nimega.

1. Avage oma töölaual olev kaust "HTML40"
   
   
2. Käivitage Notepad (Start-Programs-Accessories-Notepad) või intelligentsem tee Notepad käivitamiseks (Start - Run…; kirjutame lahtrisse notepad ja klõpsame korraldusnupul OK).
   
   
3. Avage Notepad abiga kaustast "HTML40" dokument "uus.htm".
   
   
4. Salvestage dokument samasse kausta uue nimega "helid-1.htm".
   
   
5. Avage uus dokument "helid-1.htm" ka lehitseja Netscape Navigator abil.

Ülesanne 2. Otsime helifaili ja salvestame kausta "HTML40".

1. Klõpsake töölaual oleval nupul Start.
   
   
2. Valige stardimenüüst punkti Find alammneüüst element Files or Folders…
   
   
3. Sisestage dialoogiaknas Find: All Files tekstilahtrisse Named: *.wav.
   
   
4. Klõpsake dialoogiakna korraldusnupul Find Now.
   
   
5. Oodake kuni lõpeb otsimisprotsess.
   
   
6. Valige leitud *.wav helifailidest sobiva suurusega fail (10 - 50 kB) ja kopeerige see kausta "HTML40".
   
   
7. Sulgege dialoogiaken korraldusnupuga Close (akna paremal ülemises nurgas).

Ülesanne 3. Loome dokumendi, milles on 2 sisestatud ja 1 lingitud helifail.

1. Avage või aktiveerige Notepad dokumendiga "helid-1.htm".
   
   
2. Sisestage dokumendi sisulisse ossa pealkirjaks: Helimoodul LiveAudio.
   
   
3. Vormindage pealkiri esimese taseme pealkirja teegiga ja joondage ta lehekülje keskele.
   
   
4. Lisage pealkirja alla horisontaalne eraldusjoon.
   
   
5. Sisestage nüüd alapealkiri: Täielik juhtimiskonsool ja vormindage see teise taseme pealkirja teegiga.
   
   
6. Sisestage alapealkirja alla järgmine teek:
   
   <P><EMBED SRC="HeliFail.wav" HEIGHT=60 WIDTH=144 AUTOSTART=true></P>
   
   (HeliFail asemele kirjutage oma faili nimetus)
   
   
7. Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja Netscape Navigator kuva.
   
   Esimese alapealkirja alla ilmub täielik juhtimiskonsool. Täieliku juhtimisorganite kogumiga.
   
   
8. Lisage nüüd dokumenti uus alapealkiri: Osaline juhtimiskonsool ja vormindage see teise taseme pealkirja teegiga.
   
   
9. Sisestage alapealkirja alla järgmine teek:
   
   <P><EMBED SRC="HeliFail.wav" HEIGHT=15 WIDTH=144 CONTROLS=SMALLCONSOLE></P>
   
   
10. Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja Netscape Navigator kuva.
    
    Alapealkirja alla ilmub osaline juhtimiskonsool. Osalise juhtimisorganite kogumiga.
    
    
11. Lõpuks sisestage oma dokumenti viite helifailile:
    
    <A HREF="HeliFail.wav">See on viide helifailile.</A>
    
    
12. Salvestage muudatus Notepadis ja värskendage lehitseja Netscape Navigator kuva.
    
    Nüüd ilmus lihtsalt viide helifailile. Uut konsooli ei avatud. Konsool avatakse alles siis kui realiseerida antud viide.
    
    
13. Proovige!
    
    Konsool avatakse uues aknas.

Eelpool tabelis toodud parameetritest tulenevalt võib teha järelduse, et toodud parameetrid võimaldavad küllaltki mugavalt juhtida lisamoodulit LiveAudio. Kuid samas on sellel juhtimisel ka pahupool. Kui lehekülge, mis optimeeritud mooduli LiveAudio kasutamiseks avatakse teist tüüpi lehitsejas (millel on heli esitamiseks omad lisamoodulid), siis võib olla nii, et kõik mooduli LiveAudio seaded ei hakkagi tööle. Kui kasutada aga viidet helifailile, siis saavad sellest üheselt aru kõik olemasiolevad lehitsejad.

Dokumendi (mille autor on silmas pidanud mingit kindlat lehitsejat) kuvamisel mõnes teises lehitsejas võib olla moonutatud autori kogu idee.

Ülesanne 4. Avame dokumendi "helid-1.htm" lehitseja Internet Explorer abil.

1. Avage dokument "helid-1.htm" lehitseja Internet Explorer abil.

Kuna Internet Explorer kasutab sisestatud helifailide esitamiseks abitarkvara ActiveMovie, mis töötab kui lehitseja Internet Explorer komponent. Loomulik, et see rakend ei tunnista suuremat osa teegi <EMBED> spetsiifilistest parameetritest, mis on mõeldud lehitseja Netscape Navigator lisamooduli LiveAudio jaoks. Tulemusena on küll võimalik kuulata kõiki leheküljel olevaid helifaile kuid samas jätab dokumendi väline kujundus imeliku mulje.

Võimalik on ka vastupidine situatsioon. Dokument, mis on loodud arvestades lehitseja Internet Explorer võimalustega võib olla ebaõnnestunult kuvatud lehitsejas Netscape Navigator.

Märkus: Moodul ActiveMovie omab suuremat võimaluste hulka helifailide kuulamisel. Nii võib ette anda helifaili esitamise korduste etteantud arvu või lõpmatuse korduste arvu. Samuti on võimalus mitme helifaili samaaegseks esitamiseks (heli kattumisega), isegi siis kui helifailidel on sama nimi.

Kui on vajalik konfigureerida server-programmi tööks helifailidega, siis on vaja eelnevalt ette anda vastav MIME tüüp. Tabelis on toodud MIME tüübid ja neile vastavad failide tüübid, milledega töötab lisamoodul LiveAudio.